Suvi on aeg, mil Eesti rannikul kasvab väikelaevade liiklus ning suureneb ka tõenäosus, et keegi vajab merel abi või päästmist.
Peamisteks põhjusteks merehätta sattumisel on navigatsioonivead, tehnilised rikked ning kütuse lõppemine. Tihti ei tunta merel liiklemise reegleid ja väikelaeva varustusele esitatavaid nõudeid.
Ohutu meresõidu tagab töökorras varustus, oludele vastav veesõiduk ja marsruudi tundmine. Eesti rannikumeres on palju laide ja madalikke, mida võõrad väikelaevnikud ei pruugi teada või kaardil märgata. Täpsustavat infot võimalike ohtude kohta saab lähimatelt vabatahtlikelt merepäästjatelt. Merepäästemeeskondade asukohad ja kontaktnumbrid leiab päästeliidu ja Eesti vabatahtliku mere- ja järvepääste kodulehelt vomare.ee. Samuti saab vabatahtlikelt abi pukseerimisvajaduse korral.
Enne merele suundumist peab alati kontrollima veesõiduki tehnilist seisundit, ilmateadet, kütusekogust, sidevahendite seisukorda ning dokumentide olemasolu. Kõige korrasoleku eest kannab vastutust väikelaeva juht või omanik.
Merepääste olulisim abivahend on päästevest – ilma selleta ei tohi ükski väikelaev teekonda alustada. Mõistlik on see selga panna juba enne merele suundumist, mitte hakata paanikas seda taga otsima, kui õnnetus on juba juhtunud.
Toetudes välismaisele statistikale saab väita, et 85–90 protsendil vees hukkunud inimestest puudus päästevest. Kindlasti on päästevestist abi vaid siis, kui see on kinnitatud nõuetekohaselt. Võrrelda tasub seda näitega maismaalt, kus turvavööst ja mootorrattakiivrist on abi ikka vaid siis, kui need on nõuetekohased ja kinnitatud. Päästevest ongi merel esmaseks elupäästjaks. Päästevestid peavad olema sertifitseeritud, vastavalt markeeritud ja ilma väliste vigastusteta.
Väikelaevadel on lisaks terve rida nõudeid, mida ohutuse huvides peab kindlasti täitma: kui on nõutav päästeparve olemasolu, peab päästeparve kohtade arv vastama pardalviibijate arvule; nõuetekohane pürotehnika hädasignaali saatmiseks, vajadustele vastavad navigatsioonivahendid.
Väikelaeva juhil peab kaasas olema aluse registreerimistunnistus ja väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument.
Enne veele suundumist peaks väikelaeva juht näitama reisijatele päästevahendite kasutamist ning tutvustama põhilisi väikelaeva juhtimisvõtteid. Kiireks abi kutsumiseks peab olema kaasas laetud akuga mobiiltelefon. Liikle merel ohutult!
ERKI TIMUSK
Lääne prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juht
