Connect with us

Uudised

Meie Maa pidas Meri Marines juubelipidu

erakogu
Reedel tähistas Meie Maa toimetuse rahvas koos sõprade ja koostööpartneritega hotelli Meri restoranis Marine sõltumatu maakonnalehe sajandat sünnipäeva.
2. aprillil 1919. aastal ilmuma hakanud Saare maakonna päevalehe juubelipidu möödus meeleolukas õhkkonnas. Pidu algas tähtsatele sündmustele igiomaseks saanud vahuveini­klaaside kokkulöömisega ning jätkus õnnitluste, kingituste, tunnustuste ja tänu jagamisega.
Tunnustati ja tänati
Hiiu Lehe peatoimetaja Harda Roosna soovis õnnitluskõnes Meie Maale veel vähemalt sajandipikkust kestmist.
“Et te peaksite vastu nagu puit meres, muutuksite veel väärtuslikumaks ja seisaksite ajakirjandusmaastikul nagu sepanael,” sõnas ta Meie Maa tegevjuhile Priit Raunistele temaatilist kingitust üle andes.
Rauniste tänas toimetusepoolse kingitusega Meie Maa suuromanikku Arne Pagilit. “Ilma Arneta ei oleks me mitte siin täna koos,” tunnustas Rauniste.
Tänumeene said ka Meie Maa pikaaegne peatoimetaja, Eesti vanim tegevajakirjanik Ants Tasa ja 20 aastat Hiiu Lehes töötanud peatoimetaja Harda Roosna.
Meenutati olnut
Tänukõnedes meenutati Meie Maa käekäiku möödunud sajandi erinevatel kümnenditel.
Meie Maa lojaalne lugeja, Eesti Saarte Kogu MTÜ juhatuse liige Leo Filippov jagas pidulistega mälestusi viiekümnendatest, mil tema ema, avastades, et poiss on kodust asjade vahelt ennesõjaaegse Meie Maa üles leidnud, palus sellest mitte kellelegi sõnakestki rääkida. Samuti jutustas Filippov ajast, mil vahepeal aegade ja olude sunnil Kommunismiehitajana ilmunud ajalehe päist taas tema algupärane nimi ehtima hakkas. “1989. aasta oli aeg, mil ei olnud veel päris selge, kuhupoole võivad asjad liikuma hakata. Mäletan, et selle aja kontekstis oli nimevahetus julge tegu, mis tekitas rahva hulgas palju suminat ja mõtlemist, et kes need julged olid või on,” rääkis ta.
Ajakirjanik Tiit Reinart meenutas see-eest legendaarseid üheksakümnendaid Meie Maa toimetuses. Ta luges tänastele lehetegijatele sõnad peale, et need oma tööd kogu aeg ülearu tõsiselt ei võtaks, vaid leiaksid aega ka n-ö sikku teha – nii nagu tema koos kolleegidega oma Meie Maa aastail.
Muusikat ja meelelahutust
Kui Hiiu Lehe hõbehäälne ajakirjanik Sigrid Leigri tervitas pidulisi õhtu hakatuseks sünnipäevalauluga, oli põhiosa peoõhtu muusikalistest etteastetest naabersaarel Vilsandil elava näitekirjaniku, näitleja, lavastaja ja laulja Jaan Tätte kanda. Tätte esitas nii kevadistest meeleoludest kantud südamlikke lugusid kui ka särtsakamaid merelaule, pikkides neid humoorikate vestetega oma erinevatel merereisidel ning poisipõlves romantikarindel kogetust.
Tätte rääkis, et Meie Maaga algab praegu iga hommik tema elus. “Hommikurituaali juurde käib Vilsandil arvuti lahtitegemine ja esimene, kuhu ma toksan, on, jah, Meie Maa,” tunnistas ta, lisades, et kodulähedased asjad ongi kõige tähtsamad. “See kauge, mis Tallinnas tehakse, mind ei huvita,” lisas Tätte.
Tantsuetteastete ja line-tantsuõpetusega rõõmustas pidulisi rivitantsukollektiiv Pind Päkka, kus jalga keerutab ka Meie Maa maaelu külgede toimetaja Vilma Rauniste.
Õhtujuht Meelis Juhandi korraldas lustlikke seltskonna­mänge ja märkis, et ehkki ta ise Meie Maa tellijate ringi ei kuulu, – ta olevat selleks liialt kehv lehelugeja – seostub see ajaleht tema jaoks kõige enam koduga. Nimelt on Meie Maa Juhandi sõnul alati käinud tema vanematekodus.

Angela Randmets

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...