Jälgi meid

Uudised

Massöörile tööd jätkub

Kati Kukk
Ligi 15 aastat võistlus­spordiga tegelenud Alar Lõhmus (47) alustas massaaži tegemist hobi korras ja tõdeb nüüd, et see on muutumas põhitööks.
Varem peamiselt Tallinnas massöörina tegutsenud Alar Lõhmus alustas aasta tagasi vastuvõttu Kärdlas, kus tema massaažistuudios saavad hiidlased leevendust probleemidele, mis massööri kätt vajavad. “Nagu näha, aasta on edukalt läinud ja ma olen siiamaani siin,” vastas Alar Lõhmus küsimusele, milline on olnud tagasiside. Aasta jooksul on ta näinud, kui palju on Hiiumaal inimesi, kes on hädas valusa selja või kaelaga, kangete puusade, õlgade ja põlvedega – olgu siis põhjuseks traumad või vigastused, alates kukkumistest kuni auto­õnnetusteni või raske töö, tihti ka istuv töö.
“Inimesed on abi saanud,” tõi ta välja olulisima ja rääkis, et osa püsikliente käivad massaažil kord kuus, et tagada hea toonus, mõnel juhul aga on vaja näiteks mitu nädalase vahega massaažikorda, et saavutada paremaid tulemusi.
Kliendid tulevad tihtipeale kohale teiste soovituste peale, on näidanud tema kogemus. Samas on inimesi, keda on saatnud arstid või teised massöörid. Näiteks mõnikord on naisterahvast massööril raske abi anda, kui tegu on suurt kasvu ja turske mehega, kelle lihaskond on tugevam ja probleemid on nii-öelda suuremad. “Kliente jätkub nii ühele kui teisele,” arvas ta.
“Üle nädala ei lähe,” vaatas ta oma kalendrisse, kui küsisin, kui pikk on etteregistreerimise aeg. On üsna tavaline, et kokku lepitakse aeg väljaspool tavapärast tööaega – nii kuidas parasjagu vaja ja võimalik. Ta leidis, et taoline paindlikkus teeb Hiiumaal töötamise eriliseks.
Vastuvõtt nii Kärdlas kui Tallinnas
Alar Lõhmus on üks neid hiidlasi, keda mitmekümne aastase eemaloleku järel tagasi kodusaarele tõmbab. “Ma olen Hiiumaa inimene, sündind siin kunagi ja vanematekodu on mul Harjul,” rääkis ta. Praegugi on osa elamist Tallinnas, osa Hiiumaal.
Ta ei tee saladust, et hakkas massaaži tegema hobi korras, muude tegemiste kõrvalt. Kui ta oli Tallinnas kolm aastat nii-öelda kinnises ringis põhiliselt võistlussportlasi masseerinud – neid oli nii Eestist kui mujalt riikidest – küsis õde, miks mitte hakata pakkuma massaaži ka tavainimestele. “Haarasin sellest mõttest kinni ja asi hakkas liikuma,” meenutas ta nüüd. Peagi leidis ta sobiva ruumi Kärdla Keskväljaku äärses majas, kus allkorrusel on päevakeskus ja apteek. Selle maja teisel korrusel on massaažistuudio, kus ta kliente vastu võtab. “Inimestel lihtne tulla, mul samuti,” on ta asukohaga rahul.
Olles ise spordis sees – rammumehe ja jõutõstmise alal – on tal enda sõnul kehatunnetus, mis aitab massaaži ajal aru saada, kus mingi probleem kehas on. Lisaks on ta läbinud Tallinna massaaži- ja teraapiakooli õppe. “Igapäevane töö ja kokkupuude klientidega viib järjest edasi – sellest on kogu aeg midagi tähele panna,” kirjeldas ta oma loomingulist tööd.
Üldine reegel on, et ta teeb algul kõigile üldmassaaži, sest inimene võib kurta küll näiteks kaelavalu, aga probleem võib olla hoopis mõnes teises kohas: “Üldmassaaži käigus näeme kohe ära kriitilised kohad kehas.”
Tihti kasutab ta soojendatud laavakive, mis asetab enne massaaži umbes kümneks minutiks probleemsetele kohtadele. Kivid soojendavad valusad punktid natuke lahti ning siis kaob valu ja eba­mugavustunne – see on massööri sõnul vana ja hästi toimiv abivahend.

Veel lugemist:

Persoon

Nurste poe müüja Tiiu Ala (67) on otsustanud, et pool sajandit on piisav aeg ühes kohas töötamiseks ja nüüd on paras aeg jääda väljateenitud...