Hiidlasena tulevad juba aastaid silme ette kümned koormatäisi ümarpalki vedavad veokid Heltermaa praamisabas, mis selgelt on mõjutanud meie tunnetust ja arvamusi metsanduses. Niisamuti nagu teeäärsed üha uued ja uued lageraielangid. Mets puudutab meid kõiki viisil või teisel – kellele on see kui töökoht ja palk pere ülalpidamiseks, kellele aga kodulähedane männik või tuttav seenemets midagi sõnadega kirjeldamatut. Kindlasti ei tasu neid pooli vastandada, nii nagu ka ei tohi metsamajandamise ja looduskaitsega minna vastandama: võiksime näha ka metsa hoidmises ning elurikkuses majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust.
Viimastel aastatel on taas au sisse tõusmas arusaamine, et mets on palju rohkemat kui vaid puit. Küsimus aga ei ole selles, kui suurt hulka metsamaad suudame kaitse alla arvata, vaid see, kuidas ülejäänud osa majandame ja mida puiduga edasi teeme. Praegu ekspordime puitu kui toormaterjali olulises mahus Eestist välja, sellele olulist lisandväärtust andmata. Meie eesmärk peab olema metsi majandada nii, et säiliks elurikkus, metsad leevendaksid kliimamuutusi ning nii Hiiumaal kui Eestis laiemalt on majandatava metsa puhul oluline, et saadav puit tooks ühiskonnale maksimaalselt kasu.
ja