Kreeka ja Poola maasikad jõudsid meie poeesistele juba maikuus. Nüüd on lettidel ka kohalik hiiumaine maasikas.
Jah, paraku on meie maasika hind kõrgem kui neil, mis toodud ligi 4000 kilomeetri kauguselt Kreekast või 1000 kilomeetri kauguselt Poolast. Kuidas on see võimalik? On see siis põllupidaja riigipoolne subsideerimine, eksporditoetus või kulude kokkuhoid suurte tootmismahtude tõttu, keskkonnale jäetud jälg ainuüksi transpordilt on nende puhul igal juhul suurem kui kohalikel marjadel.
Ka marjade maitsevahe on tuntav ja seni kuni pole omamaist marja kõrval, kõlbavad ka need “võõramaalased” süüa. Kui aga tegime maitsetesti, eelistasid kõik vürtsikamat kohalikku läägele lõunamaalasele.
Samuti tasuks mõelda veterinaar- ja toiduameti imelikule praktikale, kus kontrolliti väga väheseid sissetoodud põllumajandussaaduseid ja põhirõhk pandi kohaliku toodangu kontrollile. See annab suurema garantii, et meie tootjad pestitsiididega ei liialda.
Meie maasikaisu on suur – seda näitab kui kiiresti laekusid tellimused sotsiaalmeedias, kus maasikaid pakkus üks Tartumaa mees.
Paraku võiks maasikaostjad hinna kõrval mõelda ka sellele, et suvi on meie marjakasvatajatele kõige magusam teenimise aeg.
Hiiu Lehe arvates tuleks oma tootjat toetada, sest tema maksud laekuvad saarele ja tema pere elab siin.
Teisalt võiks meie marjakasvatajad ka hinnasurvele järele anda ja (hulgi)hindu allapoole tuua.
18. juuni 2019
