Suur osa rahumeelsest maailmast ootas pingsalt, mida ütleb Ukrainat rünnanud Venemaa president Vladimir Putin 9. mail, suure isamaasõja lõpu aastapäeva sõjaväeparaadil peetud kõnes.
Esmastes analüüsides ütlevad eksperdid, et Putini kõne oli täis vanu klišeesid ja kõneleja tundus ebakindel, et presidendi kõne osutus kõledaks, lühidaks ja süngeks. Märke loeti välja ka sellest, et õhuväeparaad jäi ära.
Putin väitis, et Venemaa sissetung Ukrainasse oli vajalik, sest lääneriigid ohustavad Venemaa territooriumi.
Mida muud tal öelda oligi. Tuumarelvaga küll ei vehkinud, sõda ega üldmobilisatsiooni välja ei kuulutanud… Loodetavasti on need head märgid maailmale ja Ukrainale ning halvad Venemaale.
Pühapäeval kaitseliitlastele esinenud Riho Terras ütles, et kui enne sõda olid sõnumid ebaselged, Venemaad koheldi ettevaatlikult siidkinnastega ja USA oli sisuliselt leppinud sellega, et Ukraina jääbki Venemaa mõjuvõimu alla, siis 24. veebruaril selgus, et Ukrainast on saanud riik ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi ajalugu öeldes, et ei lahku Kiievist ning palus lääneriikidel saata oma rahvale relvi ja padruneid. Ukraina rahva kaitsetahe on see, millest Euroopa päeval eeskuju võtta. See, kuidas ukrainlased agressorile vastu hakkavad, viis selleni, et 25. aprillil Varssavis otsustasid 40 riigi liidrid – terve maailm hakkab Putinile vastu.
10. mai 2022
