Lindude gripp tuleb veel rängemalt

Lindude gripi hooaega arvestatakse sügisest kevadeni, mil toimub lindude ränne. 2020. ja 2021. aastal oli lindude gripi levik üks suuremaid lindude gripi epideemiaid, mis kunagi Euroopas olnud – 31s riigis suri või hukati ligi 3 miljonit kodulindu. Mullu oktoobrist kuni praeguseni on juba haigestunud või hukatud 12 miljonit kodulindu. See näitab selgelt, et käesoleval aastal võib lindude gripp kulgeda veelgi raskemalt, hoiatab põllumajandus- ja toiduamet.
Eestis diagnoositi eelmisel aastal lindude gripp kokku 54 mets- ja veelinnul, sh ka Hiiumaal. Varasematel aastatel pole haigust Eestis tuvastatud. Samuti hukati või hukkus lindude gripi tõttu Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal kokku üle saja kodulinnu.
Praegu on viirus ameti andmetel levimas paiksete metslindude hulgas, see tähendab, et keskkond on viirusega saastunud ja levik ulatuslik. Seega ei kujuta ohtu üksnes lindude ränne, vaid lindude gripp on praeguseks püsivalt Eestis levinud.
Uus kõrge patogeensusega lindude gripi hooaeg algas mullu 1. oktoobril ning juba on näha, et see tuleb sama raske nagu eelminegi või isegi raskem, tõdetakse PTA 7. jaanuari pressiteates. Kõrge patogeensusega lindude gripi viirust H5N1 leitakse taas suurel hulgal rändlindudel, kes liiguvad üle kogu Euroopa. Tuvastatud on 316 taudipuhangut, neist 167 taudipuhangut ehk umbes pooled on tuvastatud Itaalias.
Viiruse leviku pidurda­miseks peavad linnu­pidajad tagama, et kodu­lindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärit nakkusohtliku materjaliga.
Hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest tuleks teatada veebirakenduses https://linnugripp.ee/teata Teateid saab jätta ka, helistades infotelefonil +372 605 4767. Kodu­linnu surmast tuleb teavitada veterinaar­arsti, kellelt saab edasised suunised.

HIIU LEHT