Lapsed vajavad kodus igapäevast tähelepanu ja kaitset. Paraku on laps igasuguste peremurede puhul kõige haavatavam perekonnaliige ehk nn unustatud ohver. Ja ometi mõjutab vägivald peres alati ka pere lapsi, isegi ka siis, kui vägivald ei ole suunatud otseselt lapse vastu.
“Oma töös näen ma järjest sagedamini seda, kui palju lapsed enda kanda võtavad, märkamatult katki lähevad ja vanemate eest oma katkiminekut varjavad – sest nad kardavad vanemaid häirida veel lisaks keerulisele ajale oma “väikeste” muredega,” ütleb lapsepsühholoog Mariana Saksniit.
Tegelikult vajab vägivalda kogev laps, et teda märgataks.
Vägivalda kogev laps vajab, et vägivald lõppeks.
Vägivalda kogenud laps vajab stabiilset ja turvalist keskkonda, kindlaid piire, ettearvatust, emotsionaalset sidet turvalise (!) täiskasvanuga, positiivseid uusi kogemusi ja vajadusel psühholoogilist/psühhiaatrilist tuge.
Täna, 1. juunil on lastekaitsepäev ja sel päeval on tal mitu soovi:
“Ma soovin, et ükski laps ei peaks kartma oma kodu ja oma vanemaid.”
“Ma soovin, et me täna ja iga päev võtaksime hetke, et selle peale mõelda ja võtaksime iga päev vähemalt hetke, et vaadata oma lapsele silma ja küsida, kuidas tal päriselt läheb.”
Meie kõik saame aidata neid soove täita.
1. juuni 2021
