Kõigile hiidlastele tuntud kinomees Arno Kuusk on kinokultuuri edendamise eest saanud mitmeid tunnustusi: preemia kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupilt, Eesti rahvamajade ühingu aasta noore tegija ning regionaalmaasika tiitel, valla tänukiri. Märkamatult on tal hiidlastele kinonäitamises saanud täis juba kümme aastat.
Kunagi Hiiumaa PÖFFiga seoses alanud kinohuvi aja jooksul vaibunud ei ole. Möödunud aastal jõudis saarel kinolinale 109 filmi. „Valiku, mida hiidlastele näidata, teen suuresti kõhutunde pealt,“ selgitab Arno. Keskmine kinoskäiv hiidlane on tema sõnul pigem naisterahvas ja 30–50 aastat vana. „Kuid eks naistel õnnestu ka mehed endaga tihti kinno meelitada,“ muheleb ta täpsustuseks. Keskmine kinos käiv Hiiu mees on pigem vanusegrupis 45+.
Selgeks on saanud, et kõige rohkem toob saali publikut Eesti film. „Eesti filmid on läinud järjest paremaks.“ Publikuedu võtmeks on see, et varasemaid suure kunstilise taotlusega filme on hakanud asendama nn rahvafilmid. Rõõm on Arnol sellest, et läbi aegade suurima publikueduga film Hiiumaal oli „Tõde ja Õigus“, mis jõudis linale vahetult enne Covidi tulekut. Omamoodi fenomen on olnud ka dokumentaalfilm Ott Tänakust. „See tõi küll mehed kinno,“ tõdeb saare kinoguru. Järgmisel nädalal jõuab ekraanile „Kuulsuse narride“ uusversioon ja selleks on paigas juba seitse linastust väljaspool Kärdlat.
Aja jooksul on seoses veebiülekannete uueks normaalsuseks saamisega siginenud kinomehe arsenali ka kaamerad ja salvestustehnika, millega teenindada seminare, konverentse ning toota neist järelvaadatavat pilti ehk tööd jätkub ka kinokunsti väliselt.
Tehnikapark, millega saab filmi näidata ükskõik kus, on Eestis üsna ainulaadne. „Vahest kolmes-neljas paigas mandril saab sellise kvaliteediga filminäitamist tellida,“ on Arno rõõmus. Muidugi vaid viie või kümne inimese jaoks neli tundi varustust üles sättida pole alati otstarbekas, sellegipoolest on aastate jooksul saanud kino näidata 30–35 kohas üle Hiiumaa. Tänulik tuleb olla kõigile, kes tehnika soetamisele kaasa aidanud, alustades Kultuurkapitalist ja LEADERist, lõpetades sadade vabatahtlike annetajatega.
Kümne aasta jooksul on kinoseanss ära jäänud vaid viis-kuus korda. Enamasti põhjuseks elektrikatkestus, suvel ka äike. Vaid paar korda on probleem olnud tehnikaga. „Filmid tulevad ekraanile digitaalselt ja kolm või neli korda on juhtunud ka, et inimesed on juba saalis, ent üle interneti veel viimased bitid ja baidid roomavad masinasse. Eks siis saab veidi pikemalt treilereid näidata,“ laseb Arno heita pilgu kinonäitamise köögipoolele.
Juubelijutu lõpetuseks räägib ta meeldejääva loo kohtumisest ühe põneva kinokülastajaga. Kolm-neli aastat tagasi ostis Kärdlas kinopileti üks välismaalase olemisega vanem härra. Kui Arno küsis, mis asjaoludel tekkis mehel mõte sügistalvel Hiiumaale kinno tulla, vastas too, et tal ongi hobi käia mööda maailma kinosid. „Olen sellest härrast ka hiljem kuulnud ja saan nüüd öelda, et Hiiumaa on tema kaudu maailma kinokaardile jõudnud!“
