Kolmapäeval toimus Kõrgessaares uue Hiiumaa valla esimese arengukava esimene avalik arutelu. Huvilisi saalis just väga palju polnud – 15, aga küsimusi esitati ja ettepanekuid tehti. Ja kuigi mõne ettepaneku puhul läks vaidlus päris teravaks, kirjutati kõik üles. Vallavanem lubas, et ettepanekud jõuavad lõpuks volikogusse, kus otsustatakse, millised neist lisada arengukavale.
Arengukava projekti kokku kirjutanud Katrin
Sarapuu ütles, et veel enne esimest koosolekut laekus juba 43 ettepanekut, mis tema hinnangul kõik väärt arengukavale lisamist.
Arengukava dokumente tutvustanud Hiiumaa vallavanem Reili Rand tõi näitena, et Kadri Taperson tuletas meelde loomakaitse teema, mis koostajail üldse ära ununenud oli, kuid kahtlemata vajalik.
Vallavanem kinnitas, et arengukava projekt ei ole veel valmisdokument ja sellesse saab muudatusettepanekuid teha 4. oktoobrini.
Üks muudatus on, et varem oli igal vallal oma, suhteliselt vabas vormis arengukava,
ja oli maakondlik arengustrateegia, mis koostati vastavalt etteantud reeglitele. Seetõttu on uues arengukavas loetletud ka need tegevused ja investeeringud, mis on hiidlaste ootused riigile.
Vallavanem selgitas, et visioonid ja eesmärgid seati pikema aja peale ehk aastani 2035+, aga konkreetsemad investeeringud aastani 2022. “See oli teadlik valik, et nelja aasta tegevuskava saaks realistlik,” selgitas vallavanem. “Meil ei ole mõtet loetleda viitkümmet lehekülge tegevusi, kui me teame, et nende elluviimiseks ei ole raha või inimesi või ei ole need tegevused meile jõukohased.”
Mis on ka mõistlik.
Neile, kes mures sellepärast, et nad arengukava lugeda või ettepanekuid teha ei jõua, olgu lohutuseks öeldud, et pole see dokument sugugi nii mahukas.
Ja kui üks ei jõua või ei oska vigu märgata, küll siis kogukond koos jõuab. Ettepanekute rohkus ja vallakodanike huvi tagavad selle, et saame lõpuks ühe korraliku arengudokumendi.
Mille elluviimisesse annab loodetavasti omapoolse panuse igaüks meist.
14. september 2018
