Kati Kukk Pühalepa Naistekoja korraldatud laadal olid sügisese kaubavalikuga müügilettide kõrval oma telkidega väljas ka kohalikud poliitikud ja Euroopa komisjoni Eesti esindus, pakkumas poliitika-alast mõtteainet. “Miks mitte laadal oma seisukohti rahvale tutvustada ja selgitada – kes tahab, see kuulab, kes ei taha, ei tee välja,” suhtus MTÜ juhatuse liige Tiiu Metsar poliitikute osalemisse mõistvalt. Siiski – tema tähelepanekute põhjal paistab, nagu elaksid poliitikud ja rahvas paralleelmaailmades – ühes lubadused, teises tegelik elu.
“Üks ei seganud teist, kõik mahtusid siia õue peale ära,” ütles korraldajate hulka kuulunud Riina Hanikat pealelõunal, kui rahvarohke laat lõppema hakkas. Tal oli hea meel, et laadale tuli palju rahvast ja tagasisideks öeldi tänusõnu. Näiteks kaugemalt, Kõpust tulnud naised olid öelnud, et tasus tulla – oli, mida osta.
Hanikati sõnul “oleme poliitikutelt kõrvetada saanud”, kuid samas oli ta nõus, et ilma poliitikata ühiskond ei toimiks. Mis paljuräägitud rohepöördesse puutub, siis arvas ta, et see on linnas olulisem kui maal. “Igapäevane elu on meil siin niikuinii roheline ja kui elekter ära läheb, me hätta ei jää – kui vaja, teeme tule pliita alla, vesi on kaevus, kartul keldris ja puud riitas.”
Murelikuks teeb teda see, et kui tervisega midagi juhtub, kuidas siis abi saab. On olemas küll kiirabi, aga erialaarstide juurde peab mandrile minema ja perearsti juures on pikad järjekorrad. “See asi on muudkui allamäge läinud, aga…,” jättis ta lause lõpetamata.
Kahe jalaga maapeal
Aiasaaduste ja kodusvalmistatud hoidistega Kärdlast Kurisse tulnud Mari ja Ants olid laadal kolmandat korda. “Et mitte fänne alt vedada,” tõi Mari põhjenduseks. Selgus, et mõne aastaga on tekkinud ostjaskond, kes laadalt nende kaupa otsima tuleb. “Ju nad usaldavad meid.”
Mari ütles, et ta on oma teadliku elu olnud poliitikakauge, peab end kahe jalaga maa peal seisjaks ja tegeleb pensionipõlves praktiliste igapäevaste asjadega. Üksteisele ärategemine peletab teda poliitikaasjadest eemale, parem on minna aeda või metsa. Abikaasa aga ütles, et talle pakub poliitika natuke põnevust, sest muud pole eriti teha. Oma valikutes on ta enda hinnangul paraku ikka eksinud.
Mingil määral huvitab
Suure müügilaua juures toimetava Silviga sain jutule peale seda, kui ta oli ühele ostjale, noorele perenaisele, nõu andnud, kuidas lehtpeedist süüa teha. Ta rääkis enda kohta, et on talus üles kasvanud, kogu elu talutöid teinud. Tänavu läks tal kartul nii-öelda aia taha. Algul oli põud, siis suur veeuputus. Porru kasvas hästi ja kõrvits ka – see kasvab igal aastal tegelikult, aga tahab palju kastmist.
“See aasta oli aiapidajale raske,” ohkas ta korraks ja aitas siis järgmisele ostjale sobivat suvikõrvitsat valida. Oma kaupa käib ta ka turul müümas, aga sel aastal on saak poole väiksem olnud ning seepärast ka turulkäike poole vähem. Turul on Silvi sõnul ostjateks peamiselt suvehiidlased, kohalikud lähevad suurtesse kauplustesse ja saavad sealt kõik oma asjad kätte.
Kui Silvilt küsisin, kas teda huvitab, mis poliitikaelus toimub, ütles ta: “Eks ta mingil määral ikka peab huvitama, sest see puudutab kogu elukorraldust.” Ka valimas on ta ikka käinud.
Eriti on talle huvi pakkunud rohepöördega seotud plaanid, kuigi ta usub, et neid ei saa ellu viia. “Enda rahustuseks võime teha siin väikses Eestis rohepööret, aga tohutu suurele maailmale see on nagu kübe, seal ei muuda me midagi ja mõtet ma ei näe.”
Mida Hiiumaal paremini korraldada? Eakas naine vastas: “See on rohkem noorte inimeste asi, ma nüüd kodune, vaatan, kuidas hakkama saan.” Kuna ta liigub ringi autoga, siis ootab ta Käina teetööde lõppu. Natuke teeb see ka murelikuks, sest uued lahendused – näiteks suured ohutussaared ja vaadet varjav kõrge ring paistavad küsitavad. “Aga noh, spetsialistid on selle niimoodi lahendanud,” oli ta leplik.
Kõiges pole süüdi poliitikud
Hiljaaegu Hiiumaale elama asunud Inga ja Rain olid tulnud laadale talvekartuleid ostma, aga varud jäid soetamata, sest kartuleid polnud. Või olid need juba läbi müüdud. “Seda ei saa küll poliitikutele pahaks panna,” naersid nad.
Laia kõlapinna saanud parvlaevaühenduse korraldamisel arvestaksid nad rohkem kohalike inimestega, kel võiks olla eelis teiste sõitjate ees, et koju pääseda või vajadusel mandril käia. “Öeldakse küll, et saarel elamine on enda valik, aga kui siin kedagi ei elaks, siis oleks saar ju tühi,” arutles Rain ja lisas täienduse, mis mõnikord poliitikutel ununeb: “Peamine on ju see, et omainimestel oleks siin hea elada.”
Tahaks meelerahu
Laadapäeva lõpul oli taimedega kaubelnud Maret müügiga rahul. Viimased ostjad said mõne poti kauba peale. Ka suvi oli tema taimeaial Käinas läinud korda, kuigi oli väsitav ja teeremont põhjustas segadusi poe ülesleidmisel.
Poliitikateemadega hoiab ta end kursis nii vähe kui võimalik – et oleks rahulikum. “Vaidlemise ja vassimise tõttu on keeruline aru saada, mis õieti toimub,” ütles ta nii koroona-asju kui muud poliitikat silmas pidades. Hirmutavad on tema sõnul Venemaa ja Valgevene sündmused, aga ka see, et maal on paljudel inimestel raske toime tulla – tööd pole, raha pole. Päikesepaistelisel päeval hakkas kõhe, kuuldes teda ütlemas: “Peaasi, et sõda ei tule.”
Ise hakkama saada
Kodus kasvanud vilju ja neist valmistatud tooteid oli laadal pakkumas ka Tuuli. Ta oli sellises rollis esmakordselt ja ütles, et muljed laadamelust olid head. Eriti meeldiv oli, et ostjaid oli ümbert Hiiumaa ja nendega sai ka niisama juttu puhutud.
Laadal ei olnud tal mahti süveneda, mida poliitikatelkides räägiti, aga igapäevaselt püüab nende pere uudistega kursis olla. “Kodutöid on nii palju ja igapäevane elu on esiplaanil,” tõi ta välja, miks poliitikateemadele vähe aega jääb.
Tuuli tõdes, et globaalsed muutused on päris konkreetselt rahakotis ja pangakontol näha ja tuleb nuputada, kuidas hinnatõusuga hakkama saada. “Ega kellelegi muule selles loota pole,” ei näinud ta muud lahendust.
Kuri sügislaat toimus üleeestilisel Maal elamise päeval. Aastal 2019, esimesel Maal elamise päeval tähistati päeva üle Hiiumaa, eelmisel aastal oli keskmes Emmaste osavald, seekord Pühalepa osavald.
