repro “Eelmise aasta sügis oli esimene kord, kui võisime sõna otseses mõttes hakata rääkima Hiiumaa gümnaasiumist kui kõikide hiidlaste koolist,” märkis viis aastat tagasi jaanuaris moodustatud kooli direktor.
Vastuvõetud õpilaste hulgas on üha rohkem neid, kes tulevad teistest maakonna põhikoolidest. Kui varem oli kõvasti üle poole vastuvõetud õpilastest Kärdlast, siis mullu vastupidi – üle poole vastuvõetutest olid mujalt.
Emmaste põhikoolist tuli 10, Käinast 6, Paladelt 3, Laukalt 5, Kärdlast 19 ja mandrilt 1 õpilane. Kokku võeti õppima 44 uut õpilast.
Ligikaudu sama suur, keskmiselt 40–45 õpilast aastas oli vastuvõtt ka kooli eelkäija, Kärdla ühisgümnaasiumi päevil.
Eesmaa hinnangul on tõenäoline, et sarnases mahus vastuvõtt jätkub paaril eeloleval aastal: “Kaugemale ei oska veel näha – sõltub Hiiumaa üldisest arengust.”
Kasvulava põhikoolides
“Eelkõige sõltub vastuvõtt gümnaasiumisse meie oma põhikoolide lõpetajate arvust,” ütles Eesmaa. Pikemaaegne keskmine lõpetajate ja sisseastujate suhe on olnud kuskil 60 protsendi ringis. Kui näiteks on 75 lõpetajat, siis on Kärdlas asuvasse gümnaasiumisse õppima tulijate arv kuskil 45 kandis.
Direktori tähelepanekute järgi lähevad Hiiumaalt ära eelkõige need, kes oma tulevikku näevad kutseõppes või siis mõned tugevamatest lõpetajatest, kes gümnaasiumi mandril valivad. Kuid näiteks möödunud aastal tuli kooli õppima kaheksast põhikooli kiitusega lõpetajast neli, neljade ja viitega lõpetajaid üheksateistkümnest kuusteist.
Kiitusega lõpetanute hulga poolest tõstis direktor esile aastat 2017, kui HIIGi tuli 10 kiitusega põhikooli lõpetanut ja 22 ainult heade ja väga heade hinnetega põhikooli lõputunnistusel. “Et see kvaliteet meie majas “lörri ei läinud”, tõestas möödunud kevadine medalitega lõpetanute arv,” ütles ta. Kümnest põhikooli kiitusega lõpetanust sai 8 gümnaasiumi lõpus kuldmedali. Kokku oli eelmisel kevadel, peale kolmeaastast õpet, 13 medaliga lõpetanut.
Kool mahutab 130 õpilast
Tänavu õpib HIIGis 118 õpilast statsionaarses õppes. Mittestatsionaarses õppes õpib 25 õpilast. “Meie õppijate arv on püsinud ühel tasemel, kõikudes vaid mõne õpilase võrra siia-sinnapoole ja see on kestnud kauem kui viimased viis aastat,” rääkis direktor.
Tema sõnul on vastuvõtu piiriks 130 – just niipalju on koolimaja projekteeritud maht ehk teisisõnu – niipalju on kappe õpilaste jaoks.
Küsimusele, mis saab riigigümnaasiumist, kui õpilaste arv oluliselt langeb, vastas kooli juht: “See sõltub kahest olulisest aspektist – esiteks sellest, kui kaua peab riik otstarbekaks nii väikest gümnaasiumit saarel pidada ja seadust ei muuda ning teiseks sellest, kui oluliseks ja vajalikuks meid Hiiumaa kogukond peab.”
Pigem kiitus kui laitus
HIIGi direktori hinnangul on osapoolte ootused riigigümnaasiumiga seoses üldiselt täitunud, aga ta möönab, et alati saab paremini. “Iga-aastased küsitlused õpilaste hulgas näitavad õpilaste rahulolu kõvasti üle riigi keskmise, õpetajad on ka rahul. Mida lapsevanemad arvavad, saame teada üleriigilisest küsitlusest sel kevadel. Seni meile suurest rahulolematusest pole teada antud, aga ega see saagi nii olla, et kõik on rahul. Hoolekogu on küll meid pigem kiitnud kui laitnud.”
Viis aastat on kooli jaoks küllalt pikk aeg, et kindlad traditsioonid ja koolikultuur üldisemalt paika saaks, arvas Eesmaa. Samas on see aeg küllalt lühike, et võiks rääkida kuulsatest vilistlastest. “Aga esimene vilistlaste kokkutulek tuleb meil sel kevadel küll,” ütles ta.
Viie tegevusaasta iseloomulike joontena tõstis direktor esile eelkõige sooje suhteid õpilaste endi, õpetajate ja õpetajate ning õpilaste vahel. “Meil on suurepärased õpilased ning suurepärane töötajaskond nendele tuge pakkumas – seetõttu on igal aastal olnud näha ja kuulda palju ehedat annet, mis koolielu huvitavaks teeb.” Õpet toetavad puhtad ja korras ruumid, ehkki vahel ollakse kooli juhi sõnul silmitsi ruumipuudusega.
Koroonakollet ei ole tekkinud
Eesmaa sõnul ei ole koroona tõttu HIIGis väga suuri muudatusi toimunud, välja arvatud möödunud kevadel, mil oldi sarnaselt teiste koolidega pikalt distantsõppel. Nüüd, teise laine ajal on kool siiani olnud kontaktõppes. “Meie õpilased ja õpetajad on end mõistlikult ülal pidanud ja kui on haigeid olnud, siis pole nad kooli tulnud ning meil ei ole kollet tekkinud,” rääkis ta, lisades, et need, kes haiged olid, said oma nakkuse väljastpoolt kooli.
Praegune kontaktõppe vormis toimuv õpe erineb varasemast tavakooli üldharidusõppest Eesmaa arvates üsna oluliselt. Näiteks on õppe osana võimalik arvestada õppimist väljaspool kooli – olgu see huviõpe huvikoolis või osalemine Tartu Ülikooli teaduskoolis. “Kõik, millest õpitakse midagi eluks kasulikku, on tänases koolis teretulnud.”
Individuaalne õpitee
Pikaaegse koolijuhi ja haridustegelasena näeb Eesmaa ees ootamas keskhariduse sisu muutumist, sest kutseõpe ning üldharidus ei ole enam nii rangelt lahutatud nagu seni. Tõenäoliselt toob see kaasa võimaluse igaühel endale planeerida individuaalne õpitee. See ei pea ilmtingimata aset leidma ühes koolis, vaid võib toimuda ka kahes või mitmes koolis.
“Meil on mõningad ideed ja oleme teinud kahe kooli – Hiiumaa Gümnaasiumi ja Hiiumaa Ametikooli vahelist koostööd õpetajatega ja juhtõpetajatega, aga see asi on koroona tõttu jäänud toppama,” ütles Eesmaa. Siiski kinnitas ta, et ka praegu on võimalik luua selliseid õppekavu ja õpiteid, mis annavad võimaluse keskhariduse tasemel kutseõpet saada ning kolme aastaga jõuda kahe diplomini. “Tõsi küll, see ei ole jõukohane vähese õpihuvi korral, küll on see võimalus tublimatele,” märkis ta.
Eesmaa sõnul laieneb on paindlik õppekorraldus – eeskätt karjääriõppe vallas – üle Eesti. Edukat koostööd teevad näiteks Valga gümnaasium ja Valgamaa kutsehariduskeskus ning Tartu Poska gümnaasium ja Tartu Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool. “Kõik riigigümnaasiumid on meist palju suuremad. Saame eeskujuks võtta ideid, meile sobiva korralduse peame aga ise leidma,” ütles ta eelolevate sammude kohta.
