Lõppeva nädala talvised päevad on meid kõiki murelikuks teinud. Kas Kõpus hakkavadki mitmepäevased elektrikatkestused olema ja igapäevaelu sõltub naabrite generaatoritest rohkem kui peaks? Kas ehk tõesti peaksid külaseltsid kohvikute ja tantsuharjutuste asemel rohkem kogukonnale kriisiabi pakkuma hakkama? Ja mis siis ikkagi saab, kui midagi veel tõsisemat juhtub, ka teehooldus on sealkandis viletsam.
Sellel teemal vastab Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja:
Suuremad elektriliinid olid kolmapäeva õhtuks pingestatud ja teada oli ainult viis riket. Kriisikomisjoni poolt andsime Elektrilevile edasi ootuse, et lisabrigaadid kohe ära ei läheks, kuna eesolevad päevad on taas tuulised. Tööd neil jagub ja ilmast tulenev oht on ka Elektrilevi hinnangul olemas, nii et brigaadid jäävad siia. Samuti edastasime palve, et kodanikke ehk Elektrilevi kliente eelteavitataks, kui toimuvad lühiajalised katkestused, nt pingestamiseks või liini ümber lülitamiseks. Kui olukord on lõplikult lahendatud, siis korraldame Elektrileviga eraldi koosoleku, analüüsime juhtunut, et edaspidi elektrikatkestuste arvu väiksemana hoida ja suuta rikkeid kiiremini likvideerida.
Usutavasti on nüüd lõplikult selgeks saanud, et on piirkonnad, kus õhuliinid on ebakindlad ja sobimatud ning neid hakatakse viima maakaablisse. Samamoodi võetakse suurema tähelepanu alla liinihooldus. Hiidlased on visad ning saavad hakkama. Aga kui elektrikatkestus kestab 48+ tundi ja see kordub aastas mitmel korral, siis see ei ole enam suurepärane võimalus küünlavalgel romantiliselt aega veeta. See tähendab, et on vaja selgelt riiklikul tasandil plaani ja otsuseid, sh rahastusotsuseid. Peaksime mõtlema, kas riigi energiaettevõtete dividende peab kasutama muude riigieelarveaukude lappimiseks? Pakun, et võiksime poliitilise kokkuleppe alusel vähemalt mingi perioodi jooksul need nüüd konkreetselt energiasüsteemi investeeringuteks suunata. Tänusõnu tahaks öelda neile, kes iga päev varakult lumetõrjega alustasid, et me liikuma pääseks.
Päästeameti, Kärdla politseijaoskonna ja Hiiumaa Haigla jaoks oli periood üsna rahulik. Kindlasti aitas sellele kaasa asjaolu, et inimesed liigseid sõite ette ei võtnud – aitäh!
Kõpust veel nii palju, et sealse päästekuuri ehitamine on kokku lepitud koalitsioonilepingus. Olen sellest juttu teinud nii Päästeameti, Kõrgessaare vabatahtlike pritsumeeste kui osavallavanemaga. Oleme arutanud variante, kuidas see teoks teha. Samas kuur üksi eesmärki ei täida. Vaja on ka vabatahtlikke päästjaid; hoone peab olema sisustatud ning päästjad reageerimisvalmis ja -võimelised. See loob reaalse turvatunde piirkonnas.
Kalana sadama avamisel oli juttu, et sihtasutusel Hiiumaa Sadamad on silme ees toetusmeede, mille abil sadamasse tankla rajada. Oluline on, et see saab olema ka maapealse tankimise võimekusega. Ka see suurendab turvalisust, kui kütust ei pea kaugelt tooma. See on asjakohane plaan ka viimase tormi valguses, kus paljud hooned töötasid just generaatorite peal.
