Kultuurikeskuses toimunud avalikul kohtumisel ütles peaminister Kaja Kallas, et kõik Hiiumaa inimesed, kellega ta kohtus, olid nii sõbralikud ja toredad, Narvas kogetud suhtumine aga oli märksa teistsugune.
Tulite just Läänemere energiajulgeoleku tippkohtumiselt. Kuna Hiiumaa meretuulepark ja kohalike vastuseis sellele on pikalt teemaks olnud, puudutavad need võimalikud otsused ka meid. Millised ühised tegevused kokku leppisite, et kiirendada meretuuleparkide ja võrgutaristu rajamist Läänemerel?
Tõesti, ma eile tulin Taanist ja arutasime seal Läänemere riikidega, kuidas meretuuleenergiat arendada nii, et see 2030. aastaks seitsmekordistuks. Sest potentsiaali on tohutult. Üks asi, mida Eesti on vedanud, on olnud Läänemere ühtne elektrivõrk, mis ühendaks offshore-tuuleparke.
Et kui tuul puhub, siis energia liigub sinna, kus selle vajadus kõige suurem on. Ja mitte ainult need tuulepargid, mis on meie lähedal, vaid ka mujal. Teine hea uudis oli see, et Ursula van der Leyen, Euroopa Komisjoni president, ütles välja, et ELWIND ehk meie, see tähendab Eesti-Läti ühisprojekt on arvatud Euroopa jaoks oluliste projektide hulka. Mis tähendab seda, et see meretuulepark saab ka Euroopa Liidu rahastust. See nüüd küll ei puuduta otseselt Hiiumaad, see on Liivi lahes, aga siiski on see meie jaoks oluline. Hiiumaa suhtes, ma arvan, on oluline muidugi see, kuidas neid planeeringuid ikkagi kiirendada ja seda me arutasime ka seal. Tulles ka sealt Taanist, siis lennukiga lendasime ka meretuulepargist üle. Esiteks, see on tegelikult ilus ja ei häiri. Teiseks, kui me vaatame seda, et kõik soovivad Vene energiast lahti öelda, sest Venemaa on energia teinud relvaks, siis meretuulepargid on need, mis suudavad pakkuda puudujäävat elektrit kõikide tarbeks, kel seda vaja. Selles mõttes ma küll julgustaks hiidlasi ka mõtlema ja vaatama avara pilguga, käima kasvõi vaatamas neid meretuuleparke. Ja mida ütlevad ka riigid, millel on meretuulepargid, et vastupidi, need on toonud neile väga palju turiste, kes tahavad näiteks paadiga meretuulepargis tuulikute vahel sõita. Sellel on omad plussid ka teistpidi.
Kas meretuulepargid võiksid olla kilp Venemaa energiarelva vastu?
Jah, kui vaadata seda energiatarbimist, mis meil on ja meretuuleparkide potentsiaali, siis merel tuul puhub pidevalt. Täna siin on seda eriti näha ja isegi, kui on tuulevaikne ilm, siis merel on ikka tuuline. See oleks taastuvelekter, mis on odav, see oleks olemas ka talvisel ajal, sest ka talvel merel ikkagi tuul puhub, ja see kataks seda [energia]vajadust, mis tuleb taastuvatest energiaallikatest.
Ain Tähiste üleskutsele paigutada Narva tank-punamonument Hiiumaa militaarmuuseumi, järgnes kõik muu, sh tanki teisaldamine. Küsin ära ajakirjanik Rein Siku küsimuse, kas Narva tanki teisaldamine oli Eesti riigi võit või pigem kaotus?
See oli kindlasti Eesti riigi võit. Selles mõttes, et pinged selle tanki ümber kasvasid. Teisalt Eesti inimestel, kelle jaoks see tank, teades kõike seda, mis Ukrainas toimub, avas kõik need haavad, mis olid juba armistunud. Meie ajalugu tuli väga selgelt meelde. Kui Ukrainas pommitatakse kõik maatasa ja öeldakse, et me tuleme teid nüüd vabastama, siis see on seesama, mis Narvas [1944. aastal] juhtus. Teisalt need inimesed, kes tulid pärast seda, kui Narva oli maatasa pommitatud ja kes justkui ei teagi muud elu ja ütlevad, et tank on vabastamise sümbol. Seepärast igasuguste kokkupõrgete ja järjekordse pronksiöö kordumise vältimiseks me sellise sammu pidime astuma. Mul on hea meel, et see kõik läks väga rahulikult. Väga professionaalselt riigi poolt tehti kogu see ettevalmistus ja korraldus kõik sujus. Kõik toimis ja kõik oli väga läbimõeldud. Tänu sellele, et meil pronksiööst need õppetunnid olid. Me ei korranud neidsamu vigu, mis me siis tegime ja olime sellest õppinud. Nüüd peame keskenduma sellele, et isegi kui meil on erinev arusaam minevikust, siis meil on ühine tulevik ja keskendume sellele, sest tegelikult on meil nii palju muid muresid.
TikTokis ringlevas videos kutsub venekeelne Eesti ekskavaatorijuht Venemaa presidenti Eesti peaministrit Kaja Kallast karistama ja Venemaal põletavad mingid mammid Teie pilte. Kuidas te neisse juhtumitesse suhtute?
On ju arusaadav, et oleme astunud Venemaale nii-öelda varba peale. Oleme ka meie lääneliitlasi väga palju veennud nägema selle taha, mis tegelikult on Venemaa motivatsioon ja kuidas nad tegutsevad. Me oleme varem seda ka öelnud, et meie lääneliitlased vaatavad kõike läbi demokraatiaprisma ja nad tegelikult ei mõista Venemaad nagu meie, kes me oleme Venemaa okupatsiooni all olnud. Ja sellest tuleb pidevalt rääkida ja see Venemaale ei meeldi, sest me oleme avanud nii mõnedki silmad. Arusaadavalt sellega kaasnevad rünnakud. Aga jällegi pean ütlema meie julgeolekuasutuste kiituseks, et selliseid inimesi on lihtne tuvastada ja nendega võetakse ühendust. Kui tegemist on ähvardustega, siis vastavalt nendega ka käitutakse. Ajad on lihtsalt väga keerulised, aga palju hullem minu meelest oleks lasta end hirmutada ja jääda selle peale vait. See on see, mida Venemaa tegelikult soovib.
Kui paljud Eesti inimesed Teid tankimonumendi äraviimise eest tänanud on?
On olnud. Oli üks proua, kes ütles raadioeetris, et tal pisarad jooksevad, sest ta ema ja isa kannatasid ja hukkusid ja ta ise pidi kogu aeg mööda käima sellest tankist, mis nagu irvitas talle näkku. Ta ütles, et nüüd on ta selle äraviimise ära näinud ja ta on selle eest nii tänulik, et kuigi vanemad tanki teisaldamist ei näinud, õnnestus temal seda näha ja nüüd on ta süda rahul. Selliseid tänajaid on küll.
Küsis HARDA ROOSNA
