Leho Aaslaid Lahe kahel kaitse all oleval laiul pesitsevad ühed omapärased linnud. Tavainimesel aga pole aimugi, mis seal õieti toimub.
Need on siis need tagakirutud suured mustad linnud – kormoranid. Külastasime 29. juunil eriloa alusel neid linde, et alustada rände uurimiseks poegade rõngastamist.
Kuna kormoranide pojad on väga sõjakad, siis pole nende rõngastamine kerge töö ja on kohati ohtlik. Nokahoop veristab käed ja ilma selleta tavaliselt ei pääse.
Kormoranide kolooniad asuvad Männak- ja Ristlaiul, kus kasvavad lepad, suured viirpuu- ja kibuvitsapõõsad, mis on kõik kormoranide pesi täis, igaühes 12–15 pesa. Rekordarv pesi – 30 tükki leidsime ühelt lepalt. Üldpilt oli igati rahulik, ainult Männaklaiul kasvavad u 30–40aastased lepad olid kuivanud üleväetamise tõttu kormoranide poolt ja võivad sügistormis murduda.
Osa kormoranipoegi olid juba suured ja pesadest lahkunud ning kaldaäär lausa mustendas poegadest – vees oli üle 200 linnupoja.
Pesadeloendus Männaklaiul andis tulemuseks 685 poegadega pesa, mis näitab väikest langust, kuid samas Ristlaiul oli 705 poegadega pesa, mis näitab jälle tugevat tõusu. Nii et tasakaal on olemas! Keskmine poegade arv pesas oli kolm.
Meie suureks imestuseks oli aastaga sealkandis küttivate merikotkaste arv kasvanud 25lt 43ni. Nemad annavad juba tooni kormoranide järelkasvu ohjeldamisel. Kuna me laiu taha ei näinud, võis kotkaste arv ulatuda isegi poolesajani. See peaks rannakalurite meeleolu tõstma.
3. juuli Päevalehes kirjutas Kristel Vilbaste, et kotkad käivad laidudel pidusöökidel ja seda oli märgata ka maas lebavate kormoranikorjuste järgi.
Kuigi merikotkad teevad Käina lahe laidudel suurt laastamistööd, on kormoranide juurdekasv ikkagi suur – üle 3000 poja aastas! Seega rahuloluks pole veel põhjust.
Pesapuude alt võis toidujäätmete hulgast leida tavalise emakala kõrvalt ka ahvenat, särge ja kokre. Kormoranide poegi käisime Orjakus rõngastamas ja pesi lugemas koos Leho Aaslaiuga.
VELLO TARNING
linnuvaatleja
