JUHTKIRI | Head arengud

Hea on ka tõdeda, et kuigi praamikärpeid tagasi ei pööratud ja ristsoodustusele tõmmati vesi peale, on laevaliikluse teema aina tihedamalt päevakorda tõusnud. Ka seekordsed ministrite külaskäigud keskendusid suures osas just sellele, kuidas saare ja mandrivahelist hapnikutoru paremini töös hoida. Seega saab väita, et ettevõtjate, poliitikute ja ka ajakirjanduse hüüded on kuskile jõudnud. Vaatamata sellele, et tihti ei nähta enam mõtet seda trummi taguda, sest “niikuinii midagi ei muutu“. 

Saart külastanud, kuid erinevatest erakondadest ministrid on päris mitmes asjas ühel meelel ja arusaamal. Näiteks selles, et praamiliikluse jamadesse viimase naela lõi eelmine regionaalminister, kes üldise kärpe raames otsustas reise hakata ära jätma. Tõsi, Hiiu Lehega vesteldes ei olnud ministrid ühisel arusaamal, kas minister seda enne vallajuhtidega arutas või mitte. See poliitiline tagatuba on seni üks segane lugu ja sellesse ei maksaks enam takerduda. 

Küll aga ollakse ühel meelel, et kohaliku omavalitsusega tuleks asju arutada ning lasta neil teha täpselt selline graafik, mida rahakott võimaldab. Iseenesest ju mõistlik. Tundub, et rahakoti suuruse määramise juurde omavalitsust veel ei lasta, kuid lootustandev oli majandusministri arvamus, et praamiliikluse kärpimisel tuleks olla ettevaatlik, kuna see ei ole mugavusteenus või Tallinn-Tartu reisirongiga väärne ühistransport. 

Kõrvalepõikena ei saa aga nõustuda regionaalministri väitega, nagu tasuta sõit kasvataks järjekordi ning tekitaks uusi probleeme. Äkki mõtleks sedapidi, et kõik need lisareisijad toovad saarele tulu ja soodsam sõit ongi lihtsalt regionaalpoliitika. Kuid tasuks mõelda, kas üldse peakski sõit päris tasuta olema, sest maanteel autoga sõites tuleb samamoodi ju maksta oma sõiduki kulud. Võib nõustuda nendega, kes väidavad, et vähemalt püsielanik sõidab küll praegu üle mere täitsa maanteepikendusega võrdses summas. 

Kokkuvõttes on ikkagi kõige tähtsam see, et ühenduste teemad oleks laual ja seda need praegu on. Loodetavasti jäävad ka pärast valimisi, mitte ei hakata asjadega venidama.