TS Laevade sööklas tuleb nii hommikupuder kui päeva-praad kliendil endal taldrikule tõsta – igaühele see ei meeldi.
Kui varem kaitses toitu võimalike köhijate ja aevastajate eest klaassein, siis nüüd seisab terve järjekord avatud ja mikroobidele sobivalt sooja toiduleti ees.
Laevareisija Mati Nurs ütles, et teda see häirib ja kui varem sõi ta linna sõites laeval alati hommiku- ja teel koju tagasi õhtusöögi, siis nüüd ta seda enam ei puutu ja eelistab kas toidu kaasa võtta või kioskit midagi pakendatut osta.
“Just nüüd koroonaviiruse leviku ajal jätsid nad leti avatuks,” imestas ta.
Toiduga ei levi
Terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp ütles, et ametile seni teadaolevalt COVID-19 toiduga ei levi, see aga ei tähenda, et ettevaatus oleks asjata või ei peaks järgima muid toidukäitlemise nõudeid.
Sama, et inimesed koroonaviirusega toidu kaudu ei nakatu, öeldi veterinaar- ja toiduametist. “Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jälgib tähelepanelikult
COVID-19 puhangutega seotut riikides üle maailma. Käesolevaks hetkeks ei ole olemas mingeid tõendeid selle kohta, et toit on selle viiruse allikaks või selle kandjaks.”
VTA kommunikatsiooni-juht Elen Kurvits ütles, et amet soovitab toitlustusasutustes korraldada teenindamise vaid lauas, vähendamaks klientide kokkupuuteid teenindajate ja teiste külastajatega. Eelistada tuleks toidu kaasamüüki ja koju-vedu, bufee ehk Rootsi lauas toitlustamine aga on lubatud juhul, kui tagatakse 2+2 reegli täitmine.
Iseteenindus nagu sööklas
Kolm aastat toitlustas parvlaevadel OÜ Arensburg ning siis sättis prae taldrikule ja tõstis pudru või supi kaussi teenindaja, kes seisis kaitseklaasiga kaetud toiduleti taga. Klaasiga kaetud bufeeriiulist sai klient ise oma kandikule tõsta salateid, võileibu ja magustoitu. Osa roogadest tehti valmis tellimisel ja toidu valmimisest teatas seade, mis kliendile lauda kaasa anti.
Mullu oktoobrist vahetas vedaja toitlustusettevõtet ja neljaks aastaks sai lepingu AS Baltic Restaurants Estonia.
TS Laevad juhatuse liige, teenindusvaldkonna juht Ave Metsla ütles, et toitlustuse kontseptsiooni Hiiumaa liini parvlaevadel muudeti aasta esimestel kuudel.
“Läksime üle portsjonitoidult iseteenindusele, et meie reisijatel oleks võimalik valida pardakohviku bufeest endale meelepärane toit ja otsustada ise, kui suure koguse nad soovivad tõsta,” selgitas Metsla.
Eriolukorra ajal olid nii salongid kui söögikohad kinni. Salonge peale seda avades lähtuti Metsla sõnul toitlustuskohtadele kehtinud rangematest nõuetest, mistõttu ajutiselt tõstis toitu teenindaja. Juuni alguses, kui nõuded leevenesid, kooskõlastati nii terviseameti kui veterinaar- ja toiduametiga bufee taasavamine. “Pärast vastava loa saamist alustati järk-järgult buffee taasavamisega meie laevadel,” ütles Metsla.
Ühtlasi viitas ta, et ka Tallink ja hotellid-spaad on praeguseks taastanud tavapärase buffeeteeninduse.
Klaas on ja ei ole ka
Terviseametiga läbi rääkides jõuti seisukohale, et parim variant toidu saastumise vältimiseks on näo kõrgusel paiknev klaasist/pleksiklaasist barjäär.
“Selleks, et inimeste hingamisteedest potentsiaalseid haigustekitajaid toidule ei satuks,” ütles Metsla ja väitis, et need klaasid on iga vitriini juures olemas. Niisamuti nagu desoained, et reisijad saaksid enne toidu tõstmist oma käsi puhastada.
Ka ASi Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Kadi Kriit ütles, et kaitsmaks toitu võimaliku saastumise eest, on toidulettide kohal kaitseklaas, mida nimetatakse ka pritsmekaitsmeks.
“Kui keskenduda toitudele, võib kaitseklaas ise märkamata jääda, aga see kuulub buffeeleti standardvarustuse juurde ja oli üleval juba enne kriisiolukorra algust, kuna ka muul ajal võib leiduda haigusnähtudega kliente,” ütles Kriit.
Parvlaeva Tiiu ühe leti kohal on tõesti paarikümne sentimeetri laiune kaitseklaas, kuid sooja toidu leti kohal on vaid kitsas hinnasiltide riba, millest kliendi aevastuse või köhahoo korral toidu kaitsmiseks ei piisa.
