erakogu 
erakogu 
Triin Lukas
Aivar Viidik: Minu jaoks oli 2019. aasta eelkõige lahkumiste kui ka tulemiste aasta. Seda nii volikogus kui isiklikus elus. Volikogu sisuline töö ei olnud kindlasti nii intensiivne kui aasta varem, mil toimus rohkem istungeid ja palju energiat kulus uue ühisvalla käivitamisele. Samas vahetus sel aastal erinevatel põhjustel mitu volikogu liiget ja üldine õhkkond oli märksa pingelisem. Mis umbusaldusi puudutab, siis ei hakkaks neid uuesti kommenteerima. Poliitilises mõttes oli see mulle väärtuslik kogemus, mis kindlasti õpetas ja tegi tugevamaks. Samas kahju, et opositsioon on end läbi aasta üha rohkem “nurka mänginud” ja teinud kõik selleks, et kapselduda ja end koostööst taandada. Poliitilises mõttes ei ole see minu meelest kõige targem tegu, aga eks nad ise teavad.
Isiklikus elus tabas mind ja mu lähedasi sel suvel kahjuks väga valus kaotus, kui lahkus minu õetütar, kes oli mulle väga oluline inimene. Kuid nagu elus ikka, kus surm ja sünd käivad käsikäes, tuli meie perre poolteist kuud tagasi uus liige ja nüüd olen väikse Augusti õnnelik vanaisa.
Samuti olen väga uhke selle üle, et hakkasin esimest korda elus tegelema talisuplusega ja nüüd olen igal Hiiumaal oldud hommikul meres ujumas käinud – nii et ka karastamine on üks selle aasta märksõna, seda nii füüsilises kui poliitilises plaanis.
Kaks aastat oled täiskohaga juhtinud Hiiumaa valla volikogu, kas oled selle ajaga muutunud ja mida oled õppinud?
Kas olen muutunud, seda peavad ütlema teised. Õppinud olen palju, sest polnud sellisel tasemel omavalitsusvaldkonnaga kokku puutunud, aga eelkõige vist kannatlikkust. Kuna olen oma olemuselt eesmärgile pühendunud inimene ja olnud varasemalt seotud erasektoriga, siis olen pidanud oma kärsitust kõvasti maha suruma, sest asjad liiguvad omavalitsuse ja ka riigi tasandil tihti palju aeglasemalt, kui tahaks või võiks. Jah, olen näinud ja tundnud ka kiuslikkust ja inimlikku alatust, aga jäägu see siin lahti rääkimata.
Hiiumaa tugevate osavaldadega omavalitsust algul laideti, nüüd kiidetakse – millised on sinu hinnangul selle kõige suuremad plussid ja miinused?
See on väga huvitav teema, mille analüüs seisab ilmselt ees. Isiklikust vaatevinklist ütleksin praegu, et printsiibis on osavaldade põhine haldusjuhtimine täiesti hea mudel. Kindlasti on siin nii koostöö tõhustamise kui efektiivistamise kohti, eriti kommunaalvaldkonnas. Samuti võiks üle vaadata osavallakogude moodustamise põhimõtted. Praegu on seal inimesi, kes on valitud kahe-kolme kokkutulnud huvilise hulgast. See ei anna minu meelest volitusi rääkida kogukonna või ka ühe sotsiaalse grupi nimel. Kuna oleme volikogus vastu võtnud külavanemate statuudi, siis on osavallakogu minu meelest väga hea võimalus külade ja külavanemate kaasamiseks kohalikku otsustusprotsessi.
Milline on SDE ja Valimisliidu Ühine Hiiumaa koalitsiooni tervis?
Tänan küsimast, hindaksin tervise väga heaks. Siinkohal siiras tunnustus kõigile koalitsiooni liikmetele, kes on hoidnud koostöömeelt.
Milline juht on Reili Rand, vallavanema ja koalitsioonipartnerina?
Olen seda ka varem öelnud ja kordan nüüdki, et Reili on olnud äärmiselt töökas ja sihikindel ning seisnud alati Hiiumaa huvide eest. Selles mõttes on meil olnud nii hea klapp kui ka kodurahu.
Teenisid opositsioonilt koguni kaks umbusaldust ühel aastal, mis mõlemad läbi kukkusid ja minu mäletamist mööda on see Hiiumaal rekord. Mis kana sul opositsiooniga kitkuda on?
Ausalt – minul pole opositsiooniga ühtegi kana kitkuda ja minu südametunnistus on puhas! Aga olen aru saanud, et mõnele opositsiooni liikmele on minu isik väga vastukarva. Eks sellega tuleb leppida, sest ega vägisi armsaks ei saa.
Enne riigikogu valimisi liitusid Reformierakonnaga, peale valimisi jäi Reformierakond opositsiooni – kas oled erakonnavalikut kahetsenud?
Ei ole. Kuigi olen öelnud ka seda, et olen Hiiumaa volikogus ikkagi valimisliidu, mitte Reformierakonna saadik. Samas olen jätkuvalt veendunud, et hiidlased vajavad oma esindajat Toompeal ja seetõttu tuleb hoida kontakte ka erakondlikul tasandil.
Enne riigikogu valimisi ja enne Euroopa Parlamendi valimisi ründasid kandidaadid artiklitega maakonnalehte, peale valimisi suhtlevad isegi valituks osutunud kandidaadid üliharva oma Hiiumaa valijaga. Miks nii?
Eks seda tuleb nende käest küsida. Reformierakonna poolt võin öelda, et viimaste kuude jooksul on Hiiumaal käinud Keit Pentus-Rosimannus, Heiki Kranich ja Urve Tiidus. Neist kaks viimast on Riigikokku valitud meie piirkonnast. Oleme neid hoidnud kursis nii Hiiumaa arengute kui soovidega. See on töö Hiiumaa tuleviku nimel. Jaanuari keskel peaks Hiiumaad külastama suur osa riigikogu Reformierakonna fraktsioonist. Pakkusin teadlikult, et nad võiks tulla talvel, et kogeda ka teistsugust Hiiumaad kui suvine melu.
Miks “Mamma Lood” sel aastal Hiiumaale ei tulnud ja MTÜ Hiiu Öko ühtki raamatut ei ilmutanud?
Mängisime “Mamma lugusid” neli aastat ja nagu iga asi, hakkas ka see end natuke kordama ja väsima. Nii otsustasime pausi teha. Loodan, et tulevikus oleme valmis seda uuesti mängima, aga eks näis. Mis raamatuid puudutab, siis võin vihjata, et selle kohta saan head uudist jagada ehk juba üsna varsti.
Miks sa oma FB kontol Eha tänava kodurestorani söögipilte postitad?
Lõin Eha tänava Kokakooli eelkõige kui oma hobirubriigi. Mulle tõesti meeldib kokata ja seda eriti nädalavahetusel, kui on rohkem aega. Lisaks püüan nende piltide kaudu anda mõne hea idee, millega peret ja sõpru kostitada. Ning muidugi promon ka Hiiumaad, sest katsun kasutada kohalikke tooraineid nii oma aiast kui siinsetelt tootjatelt. Ei salga, et väga suur hulk minu Facebooki sõpradest elab väljaspool Hiiumaad.
Kas jõulusüldi keetsid ikka ise?
Jah, meie peres on alati jõulude eel sülti tehtud ja seekord oli see tõesti minu “looming”. Oleme alati süldiga ka veidi eksperimenteerinud, sel aastal panin selle sisse suitsukonti, mis andis väga hea meki.
Mida soovid Hiiumaale ja hiidlastele uueks aastaks?
Eelkõige rõõmsat ja avatud meelt ning seda, et läheneksime elule rohkem läbi jaatuse ja võimaluste otsimise ning vähem läbi eituse.
