Koroonaviiruse leviku ohjamiseks on praegu kaks kõige olulisemat tegevust inimestevaheliste kontaktide oluline piiramine ja hügieen.
Hiina ja Itaalia kogemused, erinevad mudeldamised laiast maailmast ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused annavad veendumuse, et ka meil Eestis need meetmed toimivad. Mõnedele küsimustele lõplike vastuste, näiteks kui suure tõenäosusega levib viirus peiteajal, või Eesti andmete alusel tehtud prognoosimudelite puudumine ei takista igaühel ise viiruse levikut piiramast.
Hügieen on aukohal
Sage ja põhjalik kätepesu sooja vee ja seebiga aitab suurepäraselt. Käsi on kindlasti vaja pesta, kui oled käinud mõnes avalikus kohas, kasutanud tualetti, hakkad valmistama toitu või sööma. Kui ei ole võimalik käsi pesta, siis võib neid desinfitseerida mõne alkoholipõhise vahendiga. Väldi oma näo ja silmade puudutamist.
Väldi kokkupuuteid ülemiste hingamisteede nakkusega inimestega. Kui köhid või aevastad, siis kasuta taskurätti või kasuta oma varrukat. Kõige paremad köhimise ja nuuskamise abivahendid on ühekordsed salvrätid või majapidamispaber, mis tuleb kohe pärast kasutamist ära visata.
Siiski tasub teada, et näomask ei kaitse terveid inimesi nakatumise eest. Ära saada oma lapsi, isegi kui nad on terved, vanavanemate juurde. Kui lapsed on viiruse kandjad ja hiljem haigestuvad, siis on see eakatele väga suureks riskiks.
Mida teha, kui jääd haigeks?
Kui sul on väiksemadki haigustunnused, siis jää koheselt koju ja väldi igasuguseid kontakte inimestega, et sa ei nakataks teisi tööl, ühistranspordis või muus avalikus kohas.
Rahvasuu ütleb, kas võtad rohtu või mitte, sama kaua kulub terveks saamiseks ikka. Kui ei võta rohtu, kulub nädal aega. Kui võtad rohtu, siis paraned seitsme päevaga. Ülemiste hingamisteede viiruste puhul see reeglina nii ongi. Põhjuslikku ravi ei ole ka COVID-19 puhul. Viiruse sümptomeid saab leevendada erinevate rahvameditsiini võtete ja käsimüügi preparaatidega, kuid haiguse kestust need ei lühenda. Kõige olulisem on haigel inimesel puhata, tarbida rohkelt vedelikku ning süüa mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu.
Säästame neid, kes inimesi aitavad
Väga oluline on säästa tervishoiusüsteemi ja tervishoiutöötajaid, kes peavad aitama raskelt haigeid. Kui meil puudub kriitikameel ja me kurname nad ära oma kergetele kaebustele tähelepanu nõudes, ei pruugi neil peagi olla ressurssi tõeliste abivajajate jaoks.
Perearsti juurde ei tohi praegu minna väljaspool järjekorda ega ette registreerimata – võid haigustekitajaid levitada või ise nakatuda. Küsimused tuleb lahendada telefoni või e-posti teel. Vastuvõtule kutsutakse vaid need, kes arsti hinnangul arstiabi vajavad. Sama kehtib ka kiirabi ning erakorralise meditsiini osakondade suhtes – pöördu nende poole vaid siis, kui olukord on tõsine.
Kõige olulisem on praegu kogu rahva solidaarsus ja järjekindel distsipliin nende lihtsate infektsiooni-kontrolli meetodite rakendamisel. Enamik inimesi, kaasa arvatud lapsed, põevad COVID-19 suhteliselt lihtsalt. Haigus kulgeb raskemalt ja lõppeb suurema tõenäosusega surmaga vanemate inimeste (üle 60aastaste) ning kroonilisi haiguseid põdevate inimeste seas sõltumata nende vanusest. Haavatavamate kaitseks peame me kõik käituma säästvalt.
Kristi Rüütel
nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur
Tervise arengu instituut
