2007. aastal lõi Eestis laineid uudis, kuidas Loksa volikogu liikmed iseendale jõulupreemiat maksid, täpselt 11 aastat hiljem kordas viga Hiiumaa vallavolikogu.
Volikogu selle aasta viimasel istungil, 20. detsembril oli eelviimase, 21. päevakorrapunktina arutlusel preemia maksmine Hiiumaa vallavanemale ja volikogu esimehele.
Välisreisil viibinud vallavanem Reili Rand istungil ei osalenud, kuid volikogu esimees Aivar Viidik lahkus arutelu ja hääletamise ajaks istungitesaalist nagu korruptsioonivastases seaduses ette nähtud.
Istungi videosalvestusest on näha, kuidas volikogu opositsiooni liige Artur Valk lahkuvale volikogu esimehele järele hõikab, miks volikogu liikmetele preemiat ei või maksta: “Kas me ei olegi head tööd teinud?”
Volikogu esimees vastab, et see on hea küsimus ja selgitab, et ettepanek volikogu esimehele ja vallavanemale 120 eurot preemiat maksta tuli eelarve- ja majanduskomisjonist.
Väike vallatus?
Volikogu esimehe äraolekul juhtis istungit aseesimees Riho Rahuoja. Sel ajal kirjutas Artur Valk preemia eelnõule käsitsi muudatusettepaneku, mille sisuks “Maksta kõigile volikogu liikmetele heade tulemuste tõttu võrdsetel alustel ametiasutuste teenistujatega preemiat 120 eurot”.
Istungil osalenud volikogu liige ütles Hiiu Lehele, et nn preemiapunkti arutelul läksid volikogu liikmed lausa ülemeelikuks nii, et Rahuojal oli tegu nende ohjamisega. Salvestisel on sel ajal katkestus ja näha on ainult järgnenud hääletus: häältega 8 poolt ja 11 erapooletud, hääletatakse muudatusettepanek sisse, ning häältega 12 poolt ja 6 erapooletud määravad volikogu liikmed muuhulgas preemia ka iseendale.
Volikogu esimees Aivar Viidik ütles, et temal on otsuse protsessi keeruline kommenteerida, kuna ta selle ettepaneku aruteluks volikogu saalist lahkus. “Volikogu võib küll otsustada igasugu asju, aga minu hinnangul on siin tegemist korruptiivse olukorraga, kus volikogu liikmed iseendale preemiat määravad,” ütles Viidik.
Tema sõnul ei ole sellist raha volikogu eelarves ette nähtud ega ole ka allikat, kust seda lisakulu leida. “Kui arvestada preemiale juurde sotsiaalmaks, on summa mitu tuhat eurot,” arvutas ta.
Vainumäe: Tegime vea
Volikogu liige Lembit Vainumäe tunnistas, et hääletas ka ise otsuse poolt, kuna volikogu on tema hinnangul tõesti head tööd teinud – istungid on pikad ja päevakorrapunkte näiteks ka aasta viimasel istungil 22.
Ta nentis, et sel ajal, kui ta kätt tõstis, ei tulnud talle Loksa juhtum meeldegi: “Muidugi ma olen kuulnud ja nüüd, kui sa mulle seda meelde tuletasid, saan aru, et loomulikult oli see vale otsus,” ütles Vainumäe. “Huvitav, et mitte keegi sellele tähelepanu ei juhtinud?” küsis Vainumäe.
Vainumäe ütles pühapäeval, et preemiat ei ole seni üle kantud ja oletas, et vallasekretär avastas vea hiljem.
Hiiu Leht küsis vallast, miks istungil osalenud volikogu sekretär Helen Härmson ja jurist Kairi Arunurm sellise otsuse läbi lasksid. “Ettepanek tuli ootamatult istungil ja meil ei olnud aega muudatusettepaneku õiguspärasust hinnata,” selgitas Arunurm. Ta kinnitas, et otsust täitmisele ei pööratud.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ütles Hiiu Lehele, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe ette võimalust, et volikogu saaks määrata oma liikmetele preemiat. Seadus sätestab volikogu liikmetele vaid õiguse saada volikogu tööst osavõtu eest tasu (fikseeritud tasu vastavalt kohal käidud istungitele) ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist (nt sõidu- ja majutuskulud).
Taluste selgitas, et volikogu liige ei või osa võtta volikogu sellise üksikakti (volikogu otsuse) arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes laieneb talle korruptsioonivastase seaduse kohaselt toimingupiirang. “Nendeks juhtudeks on olukorrad, kus otsus või toiming tehakse ametiisiku, sh volikogu liikme enda või temaga seotud isiku suhtes ning ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Taolises huvikonfliktses olukorras peab volikogu end otsustamisest taandama ehk on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel.”
Taluste lisas, et kuna antud juhul puudus üleüldse õiguslik alus volikogu liikmetele preemia maksmiseks, siis sellist otsust täitmisele pöörata ei saa ja vastav volikogu otsus tuleks tunnistada kehtetuks.
Loksa juhtum
20. detsembril 2007 otsustasid Loksa linnavolikogu liikmed maksta Loksa linna eelarvest endale ja linnapeale jõulupreemiat. Linnaelanikud esitasid riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalduse, milles leidsid, et Loksa linnavolikogu liikmed rikkusid korruptsioonivastast seadust, kuna volikogu liikmetel on keelatud osaleda otsustamises iseendale preemia maksmisel ning palusid algatada menetluse.
Erikomisjon vaatas läbi Loksa linnaelanike avalduse ja edastas dokumendid võimaliku korruptiivse tegevuse väljaselgitamiseks Põhja politseiprefektuurile.
Tollases uudises on kirjas ka fakt, et korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni
18 000 krooni.
