Valimiste eel liigub poliitikute peas huvitavaid mõtteid. Näiteks lubab üks punastes värvides erakond, et „Palk peab tõusma“ ja alampalka 1200 eurot. Kahtlemata on see oluline teema, aga kas tõesti käib see poliitikute nipsutamise järgi? Arutleks siis seda, kuidas neid lubadusi täidetakse.
Hiiumaa kõige suurem tööandja on Hiiumaa vald, kelle palgalehel on üle 500 inimese, kelle keskmine palk on veidi üle 1000 euro. Ehk siis esimene kogunemine loosungitega peaks toimuma vallamaja ees. Kuna kohalik omavalitsus on oma otsustes autonoomne, ei ole mingit põhjendust, miks vald ei võiks oma inimeste palka hüpetega tõsta. Ometi pole seda tehtud.
Hiiumaa suuruselt järgmised tööandjad on M ja P Nurst u 200 ja Hiiumaa tarbijate ühistu u 100 töötajaga. Kuna nad asuvad lähestikku, on lihtne loosungitega mõlema juures käia. Ja oletame, et ettevõtjad tõmbavad kõrvad lonti, tunnistavad süüd ja tõstavad palga poliitikute soovitud nõude järgi.
Aga paraku hakkab siis juhtuma nii – kaubad poes ja laos kallinevad, sest ettevõtja kulud suurenevad. Kui kaup kallineb, väheneb ettevõtte konkurentsivõime. See toob kaasa toodangu languse ja töötajaid tuleb hakata koondama. Ja kuna erasektor töötajaid koondab, ei laeku omavalitsusele nende palgalt makstav tulumaksuosa. Nii jääb ka vald vaeseks ja ei saa oma töötajatele sedagi palka maksta.
Mis aga tavainimesel juhtub, on see, et kui kaubad kallinevad, väheneb ostujõud. Seda oleme kõik omal nahal viimasel ajal tunda saanud. Samas, kui palka juurde saab, hoogustab see nii inflatsiooni kui survestab riigieelarvet. Kuna riigieelarves nii palju raha pole, et kõiki kõrgeid palku kinni maksta, tuleb tõsta maksukoormust või kehtestada uusi makse.
ja