Hiiumaa talunikud peavad aru jüripäeva eel

Aprill on karjalaske­kuu ja 23. aprill jüripäev. Eesti rahvatarkus ütleb, et jüripäeval antakse loomadele võti kätte ehk nad lastakse õue, metsa, karjamaale.
Hiiumaal antakse enne jüri­päeva talunikele kätte hea loomapidamise võti seminaril, kus arutletakse looma­pidamise ja sellega kaasneva üle.
Millised mured ja tähelepanekud seostuvad loomade pidamisega, mida arvestada plaane tehes ja uueks hooajaks valmistudes? Neil teemadel on võimalus ühiselt arutleda reedel, 20. aprillil Kärdlas Tuuru majas, kuhu ootame Hiiumaa looma­kasvatajaid.
Loomade pidamisest
Seminari teemad peaksid huvi pakkuma eelkõige liha­veisekasvatajatele – peaesineja Anna Jamieson on Rootsi põllumajandusülikooli magister loomakasvatuse erialal. Tal on kümneaastane töökogemus õppejõuna ja sama kaua töötanud Rootsi lihatööstuse kvaliteetliha konsultandina. Viimastel aastatel on ta osalenud koostöös Rootsi WWFiga lihaveiseprojektides Rootsis ja mujal maailmas.
Jamieson on käinud ka varem Eesti talunikke nõustamas ja külastab ka seekord seminari eelsetel päevadel Hiiumaa lihaveisekasvatajaid. Ta räägib seminaril kuidas toota kvaliteetset liha looduslikel rohumaadel, mida tuleb arvestada loomade talvisel söötmisel ja pidamisel, parasiitidest ja karja tervisest laiemalt. Ettekanne tõlgitakse eesti keelde.
Loomade
tervis ja seleen
Rahvakombe kohaselt pandi enne karja välja ajamist lauda ukse alla muna või midagi rauast, nt kirves. See pidi tagama karja hea tervise.
Karja tervise tagamisest räägib seminaril ka Marge Malbe Eesti maaviljeluse instituudist. Malbe räägib veiste organismi seleenitasemest ja võimalustest seda mõjutada. Seleen on hädavajalik nii inimeste kui loomade organismi normaal­seks talitluseks. Loomulik moodus seleeni saada on meie igapäevane toit, loomade puhul sööt.
Inimeste organismi seleenitaset mõjutab paljuski loomse toidu seleenisisaldus, sest u 70 protsenti seleenist saame loomsest toidust. See kui palju kohalikus toidus või söödas seleeni on, sõltub paljuski mulla seleenisisaldusest, sest sealt jõuab seleen taimede vahendusel toiduahelasse. Paraku kuulub Eesti nagu ka paljud teised Läänemereäärsed riigid piirkonda, kus seleeni sisaldus muldades on madal.
Puhas vesi
Elutähtis on ka puhas vesi ja seda nii inimestele kui loomadele. Reostunud kaevuga kohas kohalikku toitlustus- või turismiettevõtlust ei arenda. Reostunud meri, kus hapnikusisaldus vees väheneb ja mõnd liiki vetikad vohavad, väheneb oluliselt kalarikkus ja selline meri ei lase inimestel rõõmu tunda rannamõnudest. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Enn Liive tutvustab kavandatavaid veeseaduse muudatusi ja sõnnikukäitlemisega seotud probleeme.
Silvia Lotman Eestimaa Looduse fondist räägib veerežiimist rannaniitudel – nõukogudeaegsed sirged kuivenduskraavid on muutnud rannaniidud kohati liialt kuivaks, see aga takistab nt niidurüdil, naaskelnokal jt kaitsealustel liikidel edukat pesitsemist. Vesi peaks lageda rannaniidu lompides säilima vähemalt juuli alguseni. See võimaldaks kurvitsalistel pehmest mudast pisikesi selgrootuid toiduks otsida. Ka haruldane juttselg-kärnkonn e kõre vajab oma elupaigaks ja edukaks kudemiseks palju pisikesi lompe ja sonne. Ka vähendavad märgalad ja kraavid, kus vesi aeglasemalt voolab, eutrofeerumist põhjustavate toitainete jõudmist merre.
Uus MAK
80 kodanikuühendust kõige erinevamatest EL maadest, neist ligi pooled keskkonnaorganisatsioonid ja pooled talunike ühendused, peavad vältimatult vajalikuks püsikarjamaade käsitluse muutust EL ühises põllumajanduspoliitikas, et lõpetada praegune olukord, kus osa pärandkooslustest on välja jäetud karjatamistoetustest.
Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnabüroo juhataja Katrin Rannik annab ülevaate uue maaeluarengukava ette­valmistustest Eestis.
Päeva lõpetab ühine arutelu ja lahenduste otsimine-leidmine.
KAIA LEPIK
ELFi projketijuht