Olen nii Hiiumaa kui Eesti metsanduses toimuvat jälginud mitteprofessionaalse, kuid uudishimuliku pilguga juba aastaid. Ratsionaalse kõrvaltvaatajana pean tõdema, et kuigi enamasti on metsa majandajatega vastasleeris olevad looduskaitsjad alati justkui nõrgemad ja häälekamad, on Hiiumaa metsad ja loodus just loodusesõprade poole „kaldu“.
Loodusväärtuste kaitsmisega on Hiiumaal tegeletud pea sada aastat. Selle töö tulemusena on kaitstavate metsade pindala kogu meie metsa pindalast ligi 30%. Samuti on meie olulisemad loodusväärtused juba kaitstud vääriselupaikade kaitsmisega. Kaitstud vääriselupaikade pindala on kogu riigis küll marginaalne ja ei mõjuta suures pildis metsa majandamist. Samas on Hiiumaal vääriselupaikade protsent kogu metsamaast 3,35% ja see on kõige kõrgem näitaja Eestis. Võrdluseks veel, et Hiiumaal on riigi maal vääriselupaiku pisut üle 2000 ha, eramaal seevastu on lepinguga kaitstud vaid 30 ha.
See näitab ilmekalt, et eelkõige riik ja ka riiklik looduskaitse on teinud süsteemset tööd loodusväärtuste säilitamise ja nende säästliku kasutamise nimel. Nii on hästi kaitstud ka enamik meie vanu metsi, mis metsadiskussioonis tihti esikohal.
