Aasta tegija 2012 tiitli sai AS Hiiu Kalur, mille kasuminumber viskas aastaga Hiiumaa kõrgeimaks – 2011. a 1,14 miljonilt eurolt mulluse 1,88 miljoni euroni. Müügitulu kasvas 3,1 miljonilt eurolt 4 miljoni euroni.
Tunnustust käis Hiiumaa arenguseminarile SeisTV järgnenud auhinnagalal vastu võtmas juhatuse liige Tanel Esta, kes ütles, et ettevõttel oli väga hea kasvuaasta. “Nii head kasvu iga aasta teha ei jõua, aga loodame, et meil läheb stabiilselt,” ütles ta.
Uhkusega lisas ta ettevõtte keskmise palganumbri – 1504 eurot, mis on Hiiumaa keskmisest, 719 eurot, kaks korda suurem. “Sellise palga tagab see, kui on hea kalaaasta – kõik sõltub kalast,” selgitas Esta.
Tagasihoidlikult märkis ta, et tema panus aastal 2012 ei olegi nii suur: “Möödunud aasta kõige suurem panus kuulub Urmas Reimannile ja Ülo Estale, muidugi on kogu see aeg meiega ka Toomas Kõuhkna, kes annab ideid, aitab meid ja lõpuks ka finantseerib meie ja oma mõtteid – ilma rahata ju firmat ei arenda.”
Ettevõte areneb
Reimann on ettevõtte finantsjuht, Kõuhkna üks omanikest ning Ülo Esta Taneli isa ja eelkäija samas ametis. Kahjuks hukkus ta tänavu märtsis meres kalapüügil olles.
Mulluse aasta suurima investeeringu tegi Hiiu Kalur laienedes Soome ja ostes seal kalatehase.
“Tunnustus on alati meeldiv, ja kui ongi korda läinud aasta, siis on ju kõik hästi,” lisas Tanel Esta.
Talle ei meenunud varasemast sama edukat aastat, kuid ta lubas, et tänavune aasta tuleb sama hea kui mitte paremgi kui mullune: “Kui nüüd aasta lõpus midagi hullu ei juhtu, tuleb tänavune aasta miljoni euro võrra suurema käibega ja ma loodan, et ka kasum on natuke suurem.”
Hiiu Kaluri Läänemerest püütud kilu ja räime kasutatakse peamiselt kolmes sektoris. Esiteks toodetakse sellest kalajahu, mille osakaal kõige suurem, teiseks kasutatakse kala karusnahafarmides loomatoiduks ja kõige väiksem on kogus, mis läheb inimeste lauale. “Viimastel aastatel on kalajahu hind maailmas tõusnud ning selle tootmine Lõuna-Ameerikas vähenenud seoses kala defitsiidiga,” selgitas Esta. Protsessid, mis samuti kala müügivõimalusi on mõjutanud, on kasvav nõudlus karusnahkade järgi, eriti Venemaal ja Hiinas. Lisaks Läänemere vähendatud kalakvoodid.
“Kõik see kõik kokku on tekitanud olukorra, kus juba paar aastat on kalahind meie jaoks olnud väga hea. Samuti on loodus meie vastu olnud armuline – kala on palju ja lähedal,” loetles Esta eeldusi, mis võimaldasid ettevõttel mulluse 30protsendilise müügitulu kasvu juures kasvatada kasumit koguni 65(!) protsenti.
Suur osa läheb söödaks
Kuigi palju sõltub ilmadest, näiteks piisab kehvaks tulemuseks sellest, kui laevad põhilisel püügiajal kuuks ajaks jäävangi jäävad, oleneb palju siiski ka inimeste tehtud otsustest. “Arvan, et ka juhtkond on selles valguses teinud õigeid otsuseid: laienenud Soome, ostnud osalusi Eesti kalatehastes ja tõstnud firma efektiivsust,” ütles Esta.
Peamiselt müüakse Hiiu Kaluri püütud kilu ja räim itta: Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse, ka Soomes püütud kala müüakse itta, kuid seal on kalapüügi spetsiifika natuke teistsugune – kalast toodetakse söödatoorainet kohalikele karusloomafarmidele ja viiakse kalajahu tootmiseks Taani. Sellest omakorda tehakse loomasööta ja väetisi. “Inimtoiduäri on suhteliselt tilluke võrreldes sellega, mis läheb loomadele söödaks,” kinnitas Esta. Ta tõi näiteks, et rootslased, soomlased, taanlased püüavadki kilu-räime
Hiiu Kaluri püütud kala jõuab ka saare poodidesse. Kui on püügiilmad, käib püügilaev spetsiaalselt Lehtma sadamas kala toomas ning Kalaäri omanik Imre Kivi, Heino Kalmus Hiiumaa Mereagentuurist, FIE Tõnis Nurmsalu ning Hiiumaa Tarbijate ühistu viivad merevärske müüki. “Kõik see kala on Hiiu Kaluri laevade pealt,” kinnitas Tanel Esta.
