Viimase kahe nädala jooksul korraldati loodava Hiiu valla valijatega kohtumiseks ja küsimustele vastamiseks neli avalikku rahvakoosolekut: Kõpus, Kõrgessaares, Kärdlas ja Tallinnas.
Tallinna koosolek oli ülesehituselt Hiiumaal toimunutest veidi erinev. Kandidaatide ülesrivistamise ja vastanduva debateerimise asemele moodustasime sõbraliku vestlusringi, kus arutlesime nii valda kui kogu saart puudutavatel teemadel. Hea meel on selle üle, et vestlusringist võtsid aktiivselt osa kõik kohalviibinud ning oli ilmselgelt tunda, et mandril elavatel hiidlastel on huvi kodusaare tegemistel silm peal hoida ja ühiselt tuntakse muret nii rahvastiku pideva vähenemise, töökohtade kadumise kui kohapealsete haridusvõimaluste ja tuleviku pärast.
Osalejaid sadakond
Korraldajad saatsid kutse koosolekul osalemiseks kõikidele Hiiu vallas kandideerinud valimisliitudele ja erakondadele, kuid kahjuks kõikide nimekirjade esindajad koosolekutele siiski ei jõudnud. Selleks, et koosolekutel oleks ka kuulajaid ja küsijaid, levitati koosolekute toimumise infot nii Hiiu Lehes, Facebookis kui ka isiklike kutsete kaudu.
Koosolekutel kokku osales enam kui sada inimest. Valdav osa oli küll seotud mõne erakonna või valimisliiduga, kuid siiski oli ka neid, kes ise ei kandideerinud või polnud muul moel seotud.
Kuna info koosolekute toimumise kohta levis aegsasti, loodan, et suhteliselt vähene osavõtt rahvakoosolekutest ei olnud tingitud info puudumisest. Tõenäoliselt on riikliku tasandi poliitikas igapäevaseks muutunud kemplused ka kohaliku kogukonna suhtumist mõjutanud ning kahjuks ei tajuta enam kodaniku rolli olulisust poliitikas toimuva suunamisel.
Pigem üksmeel
kui vastandumine
Kes on valimisliitude ja erakondade programmidega lähemalt tutvunud, võib ka ise veenduda, et kuigi nüansid ja lähenemised on veidi erinevad, lubavad pea kõik nimekirjad paljudes valdkondades samu asju. Näiteks Kärdlasse sotsiaalkeskuse uue hoone püstitamine, Kärdla turunduskeskuse, Kõrgessaare teadmuskeskuse ja Kõrgessaare tehnopargi väljaarendamine, mänguväljakute rajamine, vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste parandamine, avaliku ruumi korrastamine, teede ja tänavate korrastamine jne. Seega valdavalt suurt vastandumist ei olnud. Suhteliselt ühel meelel oldi ka selles, et peame maakonda vaatama tervikuna ja suurema omavalitsusena ollakse tõsiselt võetavam partner nii riigi kui muude osapooltega läbirääkimisel.
Samas käis läbi ka teemasid, mille osas olid kandideerijad erinevatel seisukohtadel. Paljuski just ettevõtlusega seotud valdkondade puhul tulid välja erisused, et mil moel saaks ja oleks kõige õigem omavalitsuse poolt oma panus anda – kas omavalitsus peaks andma erinevaid toetusi, tegema kohalikele ettevõtetele suunatud pakkumisi või pakkuma omavalitsuse kinnisvara alustamiseks või laiendamiseks.
Küsiti kõike
Erinevatel lahendustel on omad plussid ja miinused ja nüüd ongi valija kord näidata, millised väljapakutud ideed tunduvad kõige mõistlikumad, et töökohad saarel säiliks ja ettevõtjad neid ka juurde luua sooviks.
Väga üldistatult olid teemadeks kohapealsete töökohtade olemasolu ning omavalitsuse võimalused ja roll nende tekkes, energeetikavaldkonna küsimused, räägiti vajadusest senisest rohkem arvestada saare eripäraga, uuriti joogiveesüsteemide rajamise võimalusi hajaasustuses, sooviti riiklikult reguleeritavat parvlaeva- ja lennuühendust, kohaliku loodusressurssi senisest rohkem kasutusele võtta ja seeläbi luua uusi töökohti.
Probleemina tõstatati omavalitsuse allasutuste töötajate madalad palgad, uuriti valimisprogrammides toodud olulisemate objektide sisu, huvi pakkusid valla- ja maakonnasisene ühistranspordikorraldus, kogu saare koolivõrgu reformimise ja koolide säilimisega seotud teemad jne. Oli nii neid teemasid, mis puudutavad iga vallakodanikku kui ka neid, mis konkreetse küla või piirkonnaga seotud.
Avalik arutelu on vajalik
Kindlasti on mõtet taolisi koosolekuid pidada ja vähene osalejate arv ei saa olla argumendiks, et ühiskoosolekud korraldamata jätta. Olenemata koosoleku korraldajast või kokkukutsujast, on debateerivad koosolekud, kus erinevate nimekirjade esindajad saavad ilma pikema ettevalmistuseta avaldada oma arvamust ja vastata otsekohestele küsimustele, kõige paremad võimalused tervikpildi saamiseks.
Kui vaadata rahvusringhäälingus eetrisseminevate debattide huviliste hulka, on selge, et tegelikult valijaile läheb taoline programmide avalik tutvustamine ja vastandamine korda.
Kindlasti tuleb kinni haarata koosolekute järel välja käidud ettepanekust, et niisuguseid koosolekuid tuleb korraldada kõikidel üheskoos. Valimisliit Üks Hiiumaa oli esimene, kes sel korral teistele koostööpakkumise tegi. Järgmisel korral võib algatajaks olla keegi teine, näiteks kolmanda sektori esindaja, ajakirjandus vms.
Kui valitavad lubavad peale valimisi koostööd tegema hakata, siis ühise koosoleku korraldamine oleks üheks selgeks märgiks, et ollakse huvitatud ka sisulisest koostööst ja eri osapoolte kaasamisest.
ARNO KUUSK
rahvakoosolekute
moderaator
