Teisipäeval, 30. augustil, avati Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis Viljandi kunstniku ja lasteraamatute autori Katrin Smitti graafikanäitus “Krigale-kurr”.
“See on minu mäng,” ütles Katrin esimese asjana oma piltide kohta. “Õnnelik olemise viis,” lisas ta. Ja tõepoolest, need joonistused mõjuvad näitusesaalis kerged ja helged ning muutuvad seda huvitavamaks, mida lähemale neile lähed. Nad soodustavad aeglustumist. Kaugelt, kiire ja kõikehaarava pilguga näed üht, lähedalt detailidesse süübides midagi muud – lõppematut avastamisrõõmu pakkuvaid punktidest ja kriipsudest koosnevad salamaailmu, millesse süvenedes ununeb aeg. Sarnaselt kulgeb ka tööde valmimise protsess: “Algus võib edeneda küllaltki kiiresti, aga mida lähemal lõpule, seda aeglasemaks ja ettevaatlikumaks.” Mõnda pilti on Katrin joonistanud neli nädalat. Nii et see mäng on ühtaegu ka tõsine töö. Aga nii on ju kõigi mängudega.
“Krigale-kurr” on näituse nimeks valitud selleks, et ei tekiks sõnaseoseid. “Tahaksin keele oma loomingust kõrvale jätta, minu väljendusvahendid on punkt, kriips ja värv,” ütles ta. Seega ei ole joonistustel ka mingit selliselt väljendatavat sõnumit, kuigi see on just Katrini viis, kuidas ellu jääda kõigi praeguse maailma suurte probleemide taustal – koroona, sõda, jne. Ühe sinistes toonides joonistuse kohta rääkis ta, kuidas see valmis möödunud kevad-talvisel perioodil, mil tal oli olnud nii muid töid, et joonistamine vajus unarusse. Haigena tekkis aega, et jälle joonistada ning koos sellega tuli vaikselt ka tervenemine. “Korraga tabasin end mõttelt, kas äkki ma sellepärast jäingi haigeks, et ei olnud saanud joonistada – pean vist rohkem joonistama, siis ei jäägi haigeks,” jagas ta.
Hiiumaad tutvustas Katrinile ülikooli ajal Kaljo Põllu, kellega koos väntas ekspeditsioonide ajal mitu suve Hiiumaal ringi. “Mul on alati hea meel, kui leian jälle mingi põhjuse, miks Hiiumaale tulla ja nüüd see näitus jälle on ning olen selle üle väga rõõmus.”
Näituse aitas üles seada Valev Sein.
Piret Eesmaa
