Jälgi meid

TERVIS

Haigla seadmepark täienes uue ultraheliaparaadiga

Erakogu
Üle kümne aasta vana ja riketega ultraheliaparaadi asemel on Hiiumaa haigla naistekabinetis nüüd kasutusel kaasaegne, üle 15 000 euro maksnud seade, mille soetamine sai teoks tänu heategevus­organisatsioonidele.
Võrreldes eelmist ja praegust aparaati, ütles Hiiumaa haigla 20aastase staažiga ämmaemand Ruth Esta, et vahe on sama nagu vahetaks kümme aastat vana arvuti täiesti uue ja võimsa vastu. “Kõik on parem!” kõlas tema hinnang.
Ämmaemandana kasutab ta ultraheliaparaati igapäeva­selt ja teeb sellega lihtsamaid uuringuid, aga kui on vaja diagnoosida või on tegu mingite kõrvalekalletega, siis teeb tema sõnul uuringu alati naistearst.
Hind üle 15 000 euro
Kaasaegse ultraheliaparaadi ostmist 12 000 euroga toetanud mittetulundusühing Aitan Eestit esindaja Kaja Kõiv ütles, et seade aitab meedikutel tuvastada rasedust, mõõta selle suurust ja täpsustada sünnituse tähtaega, aga hinnata ka loote südamelöökide olemasolu järgi tema elu­võimelisust, vähendades seega raseduse katkemise riski. Seade aitab märgata kaksik­rasedust või emakavälist rasedust, mis avastamata jäädes võib ohustada lapseootel naise elu. Samuti kasutatakse ultraheliuuringut erinevate günekoloogiliste probleemide varajaseks avastamiseks ja lahendamiseks.
Info selle kohta, et nõrgimaks kohaks Hiiumaa haigla naistekabinetis oli ultraheli­aparaat, jõudis Kõivu sõnul nendeni Sünnitusmajade fondi kaudu. Toetusotsuse tegemisel võtsid nad arvesse, et Hiiumaa haigla on Eesti kõige väiksem üldhaigla, kus pakutakse sünnitusabi teenust – sünnitusosakonnas näeb igal aastal ilmavalgust u 60 last, seal töötab viis ämma­emandat, kolm naistearsti ja lastearst.
“Sünnitusabi pakkumine Hiiumaal on oma asukoha tõttu äärmiselt oluline, kuna lähim sünnitusmaja asub mandril ning ajaperiood sinna jõudmiseks on minimaalselt kolm tundi,” tõi Kõiv esile olulise põhjenduse.
Selleks, et aparaat osta, lisas Sünnitusmajade fond omalt poolt 3120 eurot. Hiiumaa haigla õendusjuhi Riina Tamme sõnul on fond varemgi haiglat toetanud ja koostöö on olnud hea. Näiteks soetati 2019. aastal nende kaasabil sünnitusosakonnale vast­sündinute elustamislaud, lisaks erinevaid abivahendeid
ning nende toetusel on toimunud ämmaemandatele ja naistearstidele mõeldud simulatsioonikoolitusi.
“Kuna hangitud ultraheliseade on mõeldud kasuta­miseks naistekabinetis, siis soovime veel nii-öelda uut suurt ultraheli- ja EHHO aparaati. Unistame ka laparoskoobist ja kolonoskoopia seadmetest,” loetles Tamm.
Viimane suurem haiglale hangitud meditsiiniseade oli röntgen, mille haigla soetas kolm aastat tagasi. Riina Tamm hindas haigla varustatuse kaasaegsete meditsiiniseadmetega heaks.
Ruth Esta meenutas, et veel varem oli naiste­kabinetis seade, mis võimaldas vaadata ainult suuremaid rasedusi ning seda, kas lootevett jätkub, mis asendis on loode ja kas südame­töö on olemas. “Järgmine aparaat oli küll haigla vana, kuid võimaldas juba rohkem,” märkis ta
nüüdseks väljavahetatud
seadme kohta.
Võimalus, mitte kohustus
Lisauuringuteks, näiteks
I ja II trimestri skriininguteks suunavad nad raseda Ida-Tallinna või Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, aga kasutatakse ka erapraksiste võimalusi.
Samas on ämmaemanda sõnul olnud patsiente, kes ei ole lubanud raseduse puhul ultraheliuuringut teha ja neid, kes on piirdunud ainult rasedust tuvastava uuringuga. “Me austame naise õigust nii otsustada, aga alati nõustame ja informeerime ka riskide suhtes. Vahel on rase siis ümber otsustanud, aga on ka naisi, kes on enesele kindlaks jäänud. See on naise õigus,” suhtus Ruth Esta mõistvalt erinevatesse arusaamadesse.
Tänapäeval on enamlevinud kromosoomi patoloogiate diagnoosimiseks võimalik kasutada ka Nipt-testi, mille jaoks annab ema verd ning ultraheliuuringut vaja polegi.

Veel lugemist:

PERSOON

Sellise avaldusega esines doktor Tivodar Lakatoš juulis, kui haigla töötajatele tutvustati PERHi omandisse läinud Hiiumaa haigla nõukogu. Aasta Hiiumaa haiglas günekoloogina töötanud dr Lakatoš...