Oktoobrikuus mandril komistasin kogemata õige omapärasele metsatukale.
Puurinnegi polnud päris harilik: vahtrad ja hallid lepad. Ning nende all lopsaklehine rohttaimestik, varred täis rippu oranže hiina laternaid. Tõesti jah, füüsaliväli!
Harilik füüsal ehk hiina latern ehk juudikirss (Physalis alkegengi) kuulub maavitsaliste sugukonda, kuhu muuseas kuuluvad ka me toidulaual asendamatud kartul ja tomat. Füüsalite paberjas eredavärviline põis peidab endas oranži pehmet marja. Mitut üheaastast liiki kasvatatakse Eestis söögiks, harilik füüsal on eeskätt ilutaim aedades. Tõtt-öelda on füüsalite viljad üpris omapärase maitsega. Olen neid kunagi prooviks mekkinud ja ega rohkem neelud nende eksootiliste viljade järgi käi. Maitse asi, mõni ehk lausa armastab füüsalimarju?
Harilik füüsal on mitmeaastane rohttaim, kelle areaal ulatub Lõuna-Euroopast Jaapanini. Taim levib edukalt maa-aluste risoomidega. Lillepeenras võib ta seetõttu ehk suisa umbrohuks muutuda. Oma jõulise paljunemise tõttu ongi ta vallutanud selle vahtra-lepa metsatuka. Võiks arvata, et ju on füüsal plehku pannud kõrvalt talust? Asub see füüsaliväli Rapla linnast Tallinna maanteed mööda välja sõites Uusküla juures, teest paremal, kohe selle kõrval. Samasse jääb Uusküla bussipeatus.
Võib-olla on Eestis teisigi taolisi füüsali metsistumise juhte? Igatahes ta täitsa sobis sinna. Oranže laternaid täis metsaalune nägi välja õige meeleolukas.
Seal Rapla füüsaliväljal leidsin korraga, et just säärane taim oligi mul veel aiast puudu. Nii sai mõned viljad Hiiumaale kaasa toodud. Ülejäänud paberjad erguvärvilised viljaümbrised sobisid aga suurepäraselt lisandiks köögi vaasis olevale kuivanud nisukimbule. Füüsali viljaümbrised on üks toredamaid materjale talvisteks kuivseadeteks.