VARESE LOOD
Juunikuu on orhideede kõrgaeg. Jumalakäpad küll juba lõpetanud, ent nende järel on järje üle võtnud hallid käpad ja sõrmkäpad. Jaaniaega täidab ööviiulite puhkemine, nende...
Läinud hilissügise Kõpu retkepäeva naelaks pidanuks olema sealne üksildane puuvõõrik. Eks ta ju oli ka. Ent tegelikult suuremagi elamuse pakkusid jugapuud.
Kõpu külas kasvab puuvõõrik (Viscum album). Ning mis oleks veel paslikum kui just nimelt jõulukuul see klassikaline Lääne-Euroopa jõulutaim iseoma silmaga üle kaeda.
Jugapuude saar Kassari – kõlab nagu väljamõeldis. Esiteks, Kassarit ei loeta enam saareks – olgu sellega kuidas on, aga jugapuud kasvavad Kassaris igatahes. Inimese...
Lehevärviline oktoober kulgeb vääramatult raagumise suunas. Vahtrate kuld ja puna on läbi saamas. Mõni söakam arukask kollendab aga vahel vaat et novembrini. Kuid peale...
Juunikuu on orhideede kõrgaeg. Jumalakäpad küll juba lõpetanud, ent nende järel on järje üle võtnud hallid käpad ja sõrmkäpad. Jaaniaega täidab ööviiulite puhkemine, nende...
Arvatavasti just samasuguse lihtsa pealkirjaga loo kirjutasin ma aastat kuusteist tagasi siiasamma Hiiu Lehte. Toona olin ma devoni dolomiitkaljude lainel. Lõuna-Eestisse jääb neid napilt....
Olin arvanud, et Vaitka puisniit on alles sissejuhatus sellele päris Koiva puisniidule. Tegelikkuses me edaspidi enam sellist tammede “savanni” aga ei trehvanudki. Päris kaitseala...
Oma Koivaäärsel reisil jõudsime Kõrgeperve lõkkekohani just hämardumises. Nii jäi esialgu ringivaatamine põgusaks. Hiljem kuupaistes sigines aga päevikusse romantikast nõretavaid lehekülgi. Aga need said...
Vaitka puisniidu kohta on öeldud, et see on pigem justkui Lääne-, mitte Lõuna-Eesti. Jah, tõesti, sellega võib täitsa nõus olla. Ent siiski on see...
Mullune mai jäi meelde jaheda, ent sajusena. Nõmbal tuli 92 mm vihma, mis siin saarel on pigem harukordne. Vahel kipub rohi juba lehekuu lõpuks...
Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) on Eesti erilisima saatusega orhidee. Ta kasvas kunagi Saaremaal. Üle sajandi pidi kasutama seda minevikuvormi – kasvas. Oli üksainuke koht, Lääne-Saaremaal Austla...
Helme koopad ei ole loodusliku tekkega, vaid inimeste poolt kaevatud, seda juba muinasajal. Siin asus Eesti kõige suurem pelgukoobastik. Kuue eraldi koopaga ja neid...
Sel 23. mai õhtul jäin oma puisniidulapile natukese liiga pikalt istuma. Esimesed õitsvad pääsusilmad tahtsid nautimist ja üldse. Päike loojus. Lindude sidin ja esimeste...
Kaardilt vaadates torkab silma Mulgimaa väikelinnade kett. Mujal Eestis teist säärast polegi. Algab see õigupoolest juba Kilingi-Nõmmega, järgneb pisike Mõisaküla Läti piiril, seejärel Mulgimaa...
Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum) on Eestis kasvanud juba kümme tuhat aastat. Vähe on teisi selliseid, kes kohe jääliustike taandudes meie alale sisse rändasid ning tänapäevani...