Delfi jagas nädala lõpul uudist, et hüpoteetiline leke Venemaa sõjaväe kontrolli all oleva Zaporižžja tuumaelektrijaamas (ZNPP) tooks radioaktiivsed ained ka Eesti kohale.
Esitletud virtuaalne simulatsioon valmis Ukraina riikliku hädaabiteenistuse, Ukraina hüdrometeoroloogia Instituudi ja Ukraina riikliku teaduste akadeemia poolt. Teadlased modelleerisid radioaktiivsuse edasikandumist, võttes aluseks 15.–18. augusti ilma.
Keskkonnaamet teatas vastuseks, et amet seirab pidevalt ioniseeriva kiirguse näitajaid nii Eestis kui ka lähiriikides. Samuti jälgib amet rahvusvaheliste kiirgusohutusasutuste infovooge. Amet kinnitas, et muutusi kiirgustasemes meil ja lähiriikides ega Ukrainas ei ole.
“Eesti elanikud ei pea kiirgusohu pärast muretsema. Ukraina tuumarajatised asuvad Eestist nii kaugel, et mistahes sündmused neis ja nende lähistel meile kiirgusohtu kaasa ei too.
Ukrainas on neli töötavat aatomielektrijaama – Hmelnõtskõis, Rivnes, Zaporižžjas ja Lõuna-Ukrainas – ja neis on kokku 15 tuumareaktorit ehk energiaplokki. Reaktorid neis jaamades on Tšornobõli reaktorist erinevad. Neis ei kasutata tuumareaktsiooni juhtimiseks enam grafiiti, mille põlemine põhjustas Tšornobõlis saaste jõudmise õhuvooludega kõrgele ja kaugele,” ütles ameti peadirektor Rainer Vakra.
Peadirektori kinnitusel uuendab amet oma kiirgusseire võrku pidevalt. “Hiljuti vahetasime näiteks Tõravere õhufilterjaama võimsama vastu ringi. Seega pingutame pidevalt selle nimel, et meie seirevõrk toimiks hästi ja saaksime kiirgusfooni kohta alati kvaliteetseid andmeid,” ütles Rainer Vakra.
“Isegi, kui eelmainitud reaktorid saaksid tõsiselt vigastada, ei tooks see kaasa kiirgusohtu Eestis. Küll aga oleks mõnel vigastatud reaktoril suur lokaalne mõju Ukrainas ja sõltuvalt tuule suunast ka Venemaal. Sellise õnnetuse puhul ei levi radioaktiivset saastet kiirgusohutuse seisukohalt olulisel määral kaugemale kui 200 kilomeetrit,” selgitas keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv.
Tsiviilkasutuses olevad aatomielektrijaamad ei ole projekteeritud vastu pidama otseses sõjategevuses. Samas on need ehitatud viisil, et need oleksid vastupidavad looduskatastroofidele või terrorirünnakutele. Jaamade turvasüsteemid on mitmekordselt
dubleeritud ja tagavad turvalisuse ka olukordades, kus tuumajaama on osaliselt kahjustatud.
Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad reaalajas õhu gammakiirguse taset üle Eesti.
Kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab keskkonnaamet sellest teada.
Toimetaja
HARDA ROOSNA
Võrku liidetud päikesepargid Hiiumaal seisuga juuni 2022
Suurus tk koguvõimsus
Üle 15 kW 57 3342 kW
Alla 15kW 120 1138 kW
KOKKU 177 4480 kW
