PÄÄSTEAMET Riideesemest alguse saanud tulekahju arenes väga kiiresti – majaomanik tegi õhtul ahju tule, sulges ukse ja läks kööki askeldama. Mõni hetk hiljem toa ust avades oli tuba suitsu täis ja sekundid hiljem õue põgenedes oli elamine juba leekides. Maja sisustus hävines tules ning taastamistööd lähevad If Kindlustuse hinnangul maksma ligi 70 000 eurot.
Varakahjude grupijuht Piret Jõhvik toonitab, et tuleohutusnõuete rikkumisel lasub vastutus elamu omanikul. “Tuleohutusreeglite järgimata jätmisel on tõsised tagajärjed, teine kord ka väga traagilised. Ühelt poolt on oluline kütteseadme hooldus ning korstnate puhastamine, teiselt poolt hoolsus küttekeha kasutamisel. Inimesed sageli ei taju, kui vähe on tegelikult vaja tulekahju puhkemiseks ning inimelude ohtu seadmiseks. Minu siiras soovitus on – hoidke küttekehad korras ning puhastage ahju ja pliidi ümbrus süttida võivatest esemetest,” sõnas Jõhvik.
Mõned näited, kus ohutusnõuete eiramine on põhjustanud tulekahju: ahju ees puudub tulekindlast materjalist plaat – välja kukkuvad söed süütavad põranda; kuum tuhk pannakse kilekotti ning siis terrassile jahtuma – süttib terrass ja ka hoone ise; küttepuid kuivatatakse ahju vastas või pliidi peal; ahju vastu on ladustatud kergesti süttivat materjali; riided on kuivama riputatud ahju siibri külge; saunakerisele jäetakse kuivama rätik või märjad riided.
Päästeameti andmetel on 2016. aasta esimese kümne kuuga hooletusest kütteseadme kasutamisel alguse saanud 61 tulekahju, neis põlengutes hukkus kokku seitse inimest.
