Reili Rand on nelja aastaga suutnud tõestada, et noor ja tark naine sobib juhiks. Kui ta 2015. aastal Hiiu valla vallavanemaks valiti, oli ta Eesti üks nooremaid vallavanemaid. 2017. aasta kohaliku volikogu valimistel kogus ta Hiiumaal rekordilised 490 häält, tänavu tegi riigikogu valimistel tubli tulemuse, kogudes 918 häält. Ta on teine vallavanem Eestis, kes sellest ametist lapsepuhkusele läheb.
Kas oled olnud noortele naistele võimu juurde teenäitajaks?
Reili Rand: Loodan, et olen innustanud laiemalt noori end proovile panema ka siis, kui kogemusi veel napib, kuid valmisolek pingutada millegi korda saatmiseks on olemas. Sugu ega vanus ei saa üht ega teistpidi olla ei eeliseks ega ka välistavaks teguriks.
Eile pakkusid vallamajas torti. Kas lähed puhkusele rahuliku südamega või jääb mõni tegemata asi kripeldama?
Ei salga, et tunded on vastakad. Ühelt poolt olen uue vastutusrikka ameti osas elevil ning ootan lapse sündi ja temaga kooskasvamist väga. Teisalt ei salga, et kurb on ka kabinetiust sulgeda, sest väga palju põnevaid projekte on veel pooleli. Niisamuti on kokku saanud hea ja tugev meeskond nii vallavalitsuse kui meie asutuste näol, seega kahju on ka neist eemale jääda.
Sinu poolt vallavanema asetäitjaks valitud Toomas Rõhu toetas ka opositsioon, 2017. aastal aga hääletas sama opositsioon sinu vastu. Kas põhjus võib olla selles, et vanemad mehed, nagu opositsioonis valdavalt on, ei usalda noort naist?
Eks opositsiooni roll osati olegi olla kriitiline võimulolijate tegevuse suhtes. Teisalt ei saa välja tuua liialt palju lahendusi, mida nad omalt poolt oleksid pakkunud. Eks alati on lihtsam kritiseerida, kui leida keerukates olukordades lahendusi, mis üldjuhul ei ole nii mustvalged, nagu opositsioon tihti näidata püüab. Mul on hea meel, et uus vallavanem on saanud usalduskrediidi
kogu volikogult. Usun, et Toomasel on head eeldused eri poolte lähendamiseks. Mina olen selleks olnud liiga terav ja kärsitu.
Mida arvad opositsiooni rekordilisest kolmest umbusaldusavaldusest sel aastal – üks vallavanemale, kaks volikogu esimehele?
Umbusaldamine on poliitiline instrument oma meelsuse väljendamiseks ning nende avalduste motiivid on fraktsiooni Kodusaar liikmete südametunnistuse küsimus. Minul on olnud neid raske mõista. Eelseisvateks aastateks soovin volikogule aga senisest suuremat koostöötahet ning ühiselt kokkulepitud arengusuundade elluviimist.
Isiklikus plaanis on emakssaamise ootus selle aasta sündmustest ilmselt kõige tähtsam. Mis oli kõige olulisim tööasi, mis tänavu tehtud sai?
Tööalastest saavutustest tooksin välja kaks asja. Esiteks, kui eelmisel, 2018. aastal keskendusime eelkõige uue, Eestis ainulaadse omavalitsusmudeli käivitamisele, siis lõppenud aasta fookuses oli kauaoodatud ülemaakonnaliste suurinvesteeringute käimalükkamine: keskväljaku uuendamine, Hiiumaa spordikeskuse ehituse ettevalmistus, kogupere elamuskeskuse Tuuletorn rajamine, sotsiaalkeskuse esimese etapi ehitamine, Tohvri laienduste ettevalmistus, Paluküla terviseraja arendamine jne. Teiseks väärtustan tohutult sel aastal koostöös arenduskeskusega käima lükatud iganädalasi Hiiumaa ettevõtete külastusi, mille raames on vahetatud olulisi mõtteid ja infot ning ühiselt ka mõned murekohad lahendatud. Parimaks näiteks talvise tihedama parvlaevagraafiku kokkulepe.
Vallalehes ilmunud aastalõputervituses ütlesid, et Hiiumaa vald on näiteks Eesti haldusreformi eduloost. Millistele faktidele tuginesid?
Ütlesin, et sellise ainulaadse omavalitsusmudeliga, kus olulisel kohal on põhimõte, et vald inimestest ei kaugeneks ning säiliks nii piirkondlik otsustamine kui identiteet, on meil võimalus olla üheks haldusreformi edulooks. Kuigi on vara teha põhjalikke järeldusi ning uute omavalitsuste võrdlusi veel tehtud pole, siis teiste omavalitsuste ja riigiasutustega suheldes on olnud tagasiside pigem see, et oleme kiirelt ja probleemideta saanud omanäolise ühinenud omavalitsuse tööle. Tunnustuseks võime pidada ka seda, et oleme kahe aastaga suutnud juba peaaegu unustada haldusreformieelsed hirmud, et kõigiks asjatoimetusteks tuleb Kärdlasse sõita ning kohapealsed teadmised ja kogemused kaovad.
Me ise ei ole veel kahjuks otse vallakodanikelt küsinud, kuidas oleme hakkama saanud. Küll aga sattusin hiljuti peale Norstat Eesti novembris läbi viidud küsitlusele, millele vastas üle tuhande Eesti elaniku. Sain üllatusega teada, et kui küsitleja uuris, mille üle inimesed kõige enam uhkust tunnevad ning mida oma kodukohas väärtustavad, siis linna- ja vallajuhtide üle on uhkusetunne kõrgeim Hiiumaal, kus neid mainis 17 protsenti vastanutest. Näen seda suure tunnustusena, et nii suur hulk vastajaid pidas vajalikuks kõikide heade asjade juures tuua välja ka omavalitsuse juhtimise. Pean seda meie meeskonna ühise töö tulemuseks, mis näitab, et oleme õigel kursil. Loodan, et ka tulevikus saavad veelgi suurema tunnustuse teod, mida me hiidlaste jaoks teeme. Kindlasti ootame jätkuvalt suhtlust vallakodanikega, kaasarääkimist, häid ideid, aga ka konstruktiivset kriitikat, kuidas saaks veel paremini.
Vallas käib metsik arendustegevus, kas vallaametnikud peavad sellele koormusele ikka vastu, kas eelarvelaekumistest piisab kuludeks ja ega laenukoormus liiga suureks kasva?
Hoolimata eesseisvast suurest pingutusest usun, et vallavalitsuse võimekal meeskonnal on kõik eeldused olemas planeeritu edukaks elluviimiseks. Oleme investeeringuid ja arenguid kavandades jälginud hoolega valla finantsvõimekuse jätkusuutlikkust, seda ka võimalikes muutuvates majandusoludes. Kõik plaanitud investeeringud on kirjas ka eelarvestrateegias. Lähiaastate laenukoormus jääb lubatu piiridesse ja on kooskõlas meie võimega laene tagasi maksta.
Mida soovid Hiiumaale ja hiidlastele uueks aastaks?
Soovin, et tunneksime veelgi rohkem oma kodukoha üle uhkust, märkaksime asju, mis on hästi ning et leiduks veelgi enam üksteisemõistmist ja kokkuhoidmist.
Kas teate juba, kes teie perre sünnib ja millal võiks rõõmsat sõnumit oodata?
Veebruari keskpaigas lisandub Hiiumaa elanike hulka üks oodatud väike preili.
