repro Kevadekuulutajana tuntud lindu teatakse välimuse järgi hästi. Kõige rohkem sarnaneb kuldnokk isase musträstaga, kelle noka värvus samuti kollane. Kui musträstas liigub maapinnal hüpates, siis kuldnokk sammudes.
Oma lauluga võib kuldnokk imiteerida loomahääli, teiste lindude ja muid loodushääli. Hiiumaal on ta tavaline pesitseja maastikul, mida haritakse. Vähesel arvul esineb kuldnokka ka väikesaartel, kus on sobivaid puuõõnsusi. Suurematel metsaaladel ta puudub. Selle aasta lindu on kerge meelitada oma aeda, meisterdades talle pesakasti. Kuldnoka pesas on enamasti neli kuni seitse muna. Pojad lahkuvad pesast juuni alguses, seejärel kogunevad linnud parvedesse ning hakkavad lõunapoolsetele aladele rändama. Need kuldnokad, kes meil sõstrapõõsaid tühjaks söövad, on põhjapoolsetel aladel pesitsevad läbirändajad. Talveks lendavad nad Lõuna- ja Lääne-Euroopasse, väiksemad salgad jäävad ka siia. Siis võib neid kohata ka toidulaudadel ja lumevabadel põllualadel.
Kindlasti saab sel kevadel jälgida kuldnoka pesitsust pesakaamera abil veebist. Rohkesti leiab alanud aastal infot kuldnoka kohta nii televisioonist, ajakirjandusest kui veebilehelt www.eoy.ee
Lõpetuseks tuleb tõdeda, et eelmise aasta linnul, tuttpütil oli keeruline aasta. Pesitsusajaks oli merevee seis kõrge ja sel ajal, kui munad pesas olid, jäid need kuivale. Kuna tuttpüti jalad on keha tagaosas, ei suuda ta maapinnal kõndida. Nii jäid paljudel paaridel munad välja haudumata ja tuttpüttidel tuli muneda uus munakurn, mis on eelmisest tavaliselt väiksem. Suurim tuttpüttide pesitsuskoloonia, kus eelmisel aastal oli 84 pesa, asub ühel Kassari lähedasel väikesaarel.
Leho Aaslaid
EOÜ liige
