HIIUMAA MUUSEUMI FOTOKOGU Seal külastasin 11. augustil 1977 Emmaste vallas Tärkma külas Peedu talus kõrges eas vanaduspölve veetvat naist. Noore neiuna sõitis ta 1909. aasta suve laevakokana parklaeva Brödrene peal, mille kapteniks oli Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn (1848–1913).
Maali oli sündinud mereäärses talus 14. juulil 1888. aastal meremehe ja kaluri perekonnas. Olin temaga varem kohtunud 1960. aastatel, kui veel elas ka tema õde Marta. Seekord olime Tärkmal koos ajakirjanik Bernhard Viidinguga, kes kirjutas Amaliest ka loo Rahva Hääles.
Amalie Tärki ajahõlma vajunud usutlusest tehtud ja eelmainitud 1977. aastal täiendatud märkmete põhjal kirjeldan tema 125. sünniaastapäeva eel kokkuvõtvalt laevakoka tookordses erksas mälus hoitud fakte ja sündmusi.
Peedu normaaltalu oli Emmaste mõisa poolt müügile panduna ostetud 19. sajandi lõpul kolme, juba kalapüügi ja merendusega tegeleva mehe poolt, kes peamise elatise teenisid merest ja talutöö naiste hooleks jätsid. Elati 1890. aastal ehitatud majas. Rikkam nendest oli laevameister Peeter Hausberg, kes ehitas oma pere jaoks päris linna moodi maja. Juhan Tärk, Amalie isa, käis kevadeti Pärnu rannas räime rändpüügil ja sügiseti kalastas Saaremaal Vaigu rannas kilu. Talviti tegeles kodurannas jääaluse noodapüügiga. Kesksuvel käidi Saaremaal metsaveo väljavedamise randades laevu laadimas.
1909. aasta varasuvel viibis Amalie isaga laadimistöödel Vaigu rannas, kui sinna reidile purjetas suurreeder Jaen Teär ja kompaniile kuuluv parklaev Brödrene. Laeva suurus 670 brt, ostetud Tallinna lähedal avariisse sattunud alusena odavalt 1905. aastal. Müüdi hiljem inglastele. Selliseid ilma, merd ja aegu näinud vanu parklaevu, mille peale suurem osa kogenud meremehi ei julgenud tööd küsida, oli Teäre ettevõttes koguni kuus. Kolm neist hukkus tormi läbi.
Tol varasuvel oli ulgumere purjeka Brödrene kapteniks Enn Uuetoa (1848–1913). Tema laevapere kokaks oli palgatud üks Saaremaa tüdruk, kes Vaigu rannas laevalt lahkus. Uut polnud silmapiiril näha. Seepärast hakati esiteks otsima kohapealt. Seda kuulis ka 21aastane Amalie Tärk. Ta ütles isale, et kui läheks pakkuma. Noore rannaneiu süda igatses merede, maade ja kauguste järele. Isa aga ütles: “Mida sa naljatad?” Aga laevamehed, suurem osa saarlasi, said teada, et üks hakkaja Hiiumaa tüdruk on valmis uueks kokaks tulema. Nad tulid isa juurde ja rääkisid ta pehmeks. Amalie roniski reidil tühjalt ankru peal seisvasse kõrgesse laeva, mida hakati metsamaterjaliga lastima.
Laev oli Maali jaoks suur ja võõras, pealegi vana korv, mis kõik tuuled ning pargid saanud. Ja tüse kihnlane kapteniks, kavalad silmad tüdrukut hindamas. Amalie ebales ja tahtis maha astuda. “Kui see nõnda on, siis peab tüdruku maale tagasi viima,” ütles kapten.
Siis aga ärkas Amalies randlane – häbi on alustatud asja nõndasamuti jätta. Taganeda ei tohi. Küll Jumal aitab, kui häda tuleb. Ning nõnda sai Maalist, nii teda kutsuti, kokk suures purjelaevas, kus meretööd teevad kapten ja tüürimees ning kümme kartmatut meremeest, kes kõrgetes mastides käivad.
Purjetati metsamaterjaliga Rootsi, sealt Inglismaale, kust võeti koksilaadung. Kivisütt polevat Kihnu Jõnn tahtnud laadida. Liiga raske, äkki laguneb vana laev all ära. Tõsi see oli, tulles said Põhjamerel särust tormi, mis reelingu ära viis ja vett plankude vahelt sisse ajas. Mehed vehkisid vahetpidamata pumpade juures. Pärast tormi ütlesid, et Tõnn päästis. Nad viitasid tekile seatud tiibadega pumbale, mis tormi ajal jaksab suurema leki parda taha tõsta. Hiljem, kui Brödrene ära müüdi, paigutati see tuulepump Vilsandi saarel Jaen Teäre kodus Tollil karjalauda juurde vett lauta pumpama.
Maali jõudis oma uues ametis, vaatamata ilmale ja oludele, söögid valmistada. Rohkem ikka kartulist, soolalihast ja soolakalast. Madruste hulgas oli ka Riia merekooli õpilane Mihkel Piigert, kes praktikasõitu tegi. Tema kiitis Maali tehtud toitu kõige rohkem. Kambüüs ehk laevaköök asetses tagapool masti, kapteni, tüürimehe ja pootsmani kajuti kõrval. Koka jaoks oli seal ka kitsas eraldatud koikoht. Kaptenil oli aga üks kajutiosa lahedaks magamiseks.
1910. aasta jaanuari lõpul jäeti Brödrene Taani Odensee sadamasse talvekorterisse. Seal sai Amalie mahamaksu. Kapten ise tuli teda linna saatma ja aitas valida õmblusmasinat – see oli rannanaiste suur unistus. Maali jättis ütlemata selle asjaolu, et kas õmblusmasin osteti suvise palga arvel või kingiti see palgale lisaks. Igasuguseid jutte Jõnnu nõrkusest kenade noorte laevakokkade suhtes liigub siiani.
Laevast lahkumisel kinkis Mihkel Piigert Maalile värvipliiatsitega enda joonistatud kaardi, mille peal suur ring, mille sees purjetab Brödrene. Allservas meelespealilled, üks oks nelja õiega ja allkiri “Grüss aus Odensee von M. Piigert”. Tagaküljel tindiga kirjutatud “Mälestuseks kallile Maalile Odensees 24. jaanuaril 1910”. See kaart oli Maalile jäänud ainsaks mälestuseks pärast repressioone ja maja rüüstamist 1950. aastate alguses.
Suurvõimude meelevalda sattus ka Mihkel Piigert (1891–1945), kes hukkus Saksamaal Flensburgi pommitamisel. Oli laevakapten ja Eesti mereväe kaptenmajor. Meremehe elukutse valis ta oma lähisugulase Ants Piibu, Kuressaare merekooli õpetaja, soovitusel. Hilisemalt tuntud Eesti Vabariigi välisministrina, oli Piip aastatel 1906–1912 Kuressaares elamise ja töötamise ajal ka laevaomaniku Jaen Teäre lähedane tuttav ja nõuandja.
Legendaarne laevakapten Enn Uuetoa kutsuti pärast Brödrene müümist kapteniks Teäre kompanii parklaevale Rock City (ehitatud 1868, pikkus 52 meetrit, mahutavus 720 brt.), millega hukkus raskes tormis 1913. aasta hilissügisel Taani rannikul.
Amalie Tärk elas üle 90 aasta vanuseks. Üksikuks jäänuna sai ta hakkama tänu heade rannaküla naabritele. Säravas nooruses Kihnu Jõnnuga merd sõitnud heasüdamlik rannanaine sängitati 1981. aastal Emmaste kalmistule, kus karged meretuuled sadade merilaste kalmude kohal männilatvades vuhistavad.
BRUNO PAO
2013. aastal
