ERAKOGU
Taavi Esko: Austust ja armastust. Seda, et enda vastu peab aus olema.
Kui jutustan õpilastele Veljo Tormisest, räägin alati sellest, et ta on helilooja, keda ei saa laulda niisama. Tema muusikat peab piiritult austama ja armastama. Niimoodi on tegelikult iga asjaga.
Usun ka töökusesse. Mind on õpetanud elu, ma olen talus sündinud ja Hiiumaa maatöö on mind karastanud. Armastan käsi mullaseks teha, koroonakevadel muretsesin endale kasvuhoone. Väga mõnus!
Veljo Tormis on öelnud, et hakkas jonni pärast heliloojaks. Teie mõtlesite minna maaparandusinseneriks. Miks valisite ikkagi dirigendi kutse?
Minu kõige suurem eeskuju oli küla pillimees. Minu ema tegi Hiiumaal sünnipäeva- ja pulmalaudu. Kui olin temaga kaasas, siis vaatasin alati, kuidas minust peajagu lühem Sülla Värni istub ja mängib akordioni. Mõtlesin, et ma pean ka selle pilli saama. Soov ja huvi oli olemas. Muusikakool asus kaugel, kuid õppisin kuulmise järgi akordioni ära. Hakkasin muusikakoolis käima jalgrattaga. Üks veebruarikuu oli nii külm, et tagasi sõites hakkasid käed lausa külmuma. Siis tekkis muusikakoolis ütlus: sadagu või telliskive taevast alla, Esko Taavi on ikka kohal. Tõesti, olingi alati kohal.
Kui lõpetasin Kärdla keskkooli ja muusikakooli, tahtsin tõesti minna EPAsse maaparandusinseneriks. Siis ütles meie muusikakooli direktor Tiia Järg, et mingu ma ikka muusikat õppima. Minu muusikalised oskused ei olnud tol hetkel sellised, et astuda konservatooriumi. Õppisin Tallinna pedagoogilises instituudis ja esiti mõtlesin, et muusikaõpetajaks ma küll ei lähe. Aga Kuusalus hakkas mulle meeldima.
Dirigendiks teeb elu ja elukogemus. Hakkasin mõistma, kuidas häälega tööd teha, hiljem. Olen saanud hääleseadet Eesti ühelt kuulsamalt sopranilt Elsa Maasikult ja mu kooride juures on töötanud suurepärane hääleseadja Leelo Talvik. Minult on küsitud, kas Kuusalu kool on kallakuga. Ei. Me pühendume. Me peame hääle tehniliselt korda saama. Meie keel on nii ilus, vokaalide poolest teisel kohal itaalia keele järel.
Millest te unistate, mida hing ihkab?
Mul on palju unistusi. Ühes seltskonnas rääkisin, et mulle meeldiks ehitada Hiiumaale palkmaja. Niina ei öelnud õnneks ühtegi sõna. Unistustel on võimalus täide minna.
Kui elu ja tervist on, siis tahaksin töötada koolis ja osaleda 2022. aastal oma kooridega laulupeol. Soovin näha oma abikaasat juhatamas laulupeol mudilaskoore.
Olete lauluperekond. Mis laul kõlab siin majas alati?
Siin ei kõla peaaegu üldse midagi, sest me laulame mujal nii palju. Kuna see on meie põhitöö, siis muusika saadab meid kogu aeg. Kõige kaunim muusika algab v-tähega. Vaikus. Jah, kui ma tahan erilist muusikat kuulata, lähen metsa. Metsa vaikus ja kohin on kõige ilusam muusika.
Katkend Anu Viita-Neuhausi intervjuust Taavi Eskoga
Ilmunud ajakirjas Muusika 14. novembril 2020
