Muinsuskaitseametil kulus ligi 14 aastat selleks, et teha ettekirjutus Riigimetsa majandamise keskuse maadel asuvate militaarmälestiste säilimise tagamiseks.
Kuigi esimesed kaitsekohustuse teatised saatis muinsuskaitseamet RMK-le juba 13 aastat tagasi, tegi amet ettekirjutuse RMK valduses olevate mälestiste korrashoiu ja säilimise tagamise kohustuse täitmise kohta alles tänavu 9. aprillil.
Aastaid on ka Hiiumaa militaarajaloo selts juhtinud tähelepanu, et riigi maadel, näiteks Tahkunas asuvad mälestised hävivad lihtsalt metsa kasvades.
Seltsi liige Ain Tähiste ütleb karmilt, et Eestis kehtib vaikiv põhimõte – riigiametid üksteist ei kritiseeri ja just sellepärast kulus ettekirjutuse tegemiseks nii kaua aega.
Selles, et RMK seadustele vilistab, Tähiste ei kahtle. Ta viitas muinsuskaitseameti juristi Marko Djagilevi koostatud juriidilisele analüüsile, millest selgub üheselt, et RMK, mille valitseda on antud väga suur hulk Eesti riigi vara, neid lihtsalt ei täida.
“Sisuliselt ütleb RMK, et meie kohta need seadused ei käi, kuigi kehtivad kõigile, ning keskkonnaministeerium oma tegevusetusega on lasknud RMK-l mitte täita neid seadusi,” ütles Tähiste.
Säilitamiskohustus on omanikul
Amet nõuab, et mälestistel ja nende läheduses eemaldataks võsa ja puud, mõningal juhul tuleb mälestise juures tagada ohutus ja eemaldada prügi. Muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Katrin Koit tõi näitena teise maailmasõja patarei tulejuhtimistorni, mille juures on vaja kinnitada lahtised detailid, et takistada nende allakukkumist.
Kokku hõlmab ameti ettekirjutus 52 Hiiumaal asuvat objekti ja nende seas on nii esimese kui teise maailmasõja ehitisi ja rajatisi. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 31. juuli.
RMK peamine vastuväide on seni olnud, et muinsuskaitseobjektide hooldamine ei ole nende kohustus. “Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on mälestiste valdajal kohustus tagada mälestise korrastamine ja hooldus, et need säiliksid ka tulevastele põlvedele,” selgitas Katrin Koit.
RMK on seni olnud seisukohal, et nad ei ole õiguslikult kohustatud tagama enda valduses olevate mälestiste säilimist, korrashoidu ega remontimist, kuna RMK põhimäärus seda ei sätesta ja nende eelarves selleks rahalised vahendid puuduvad.
“See on ekslik seisukoht – säilitamiskohustus laieneb kõikidele mälestise omanikele ja valdajatele sõltumata nende põhikirjast või omandivormist,” rõhutas Koit.
RMK: Kui raha antakse, teeme ära
“Kui saame objektide korrastamiseks vajaliku rahastuse, oleme valmis töödega koheselt alustama ning usume, et jõuame need tähtajaks kenasti tehtud,” ütles RMK peametsaülem Andres Sepp Hiiu Lehele.
Tähiste aga võrdleb sellist rahaküsimist olukorraga, kus seadus sätestab, et suvel naastrehvidega sõita ei tohi, autojuht aga vastab politseinikule, et ostke mulle suverehvid ja makske nende allapaneku kulu, siis vahetan.
“RMKle on antud valitseda riigi ressurss ja riigi vara on üks, koos kõigega, mis seal peal on, ja riigivara seadus sätestab, et riigi vara valitsejal on otsene kohustus mitte lasta riigi vara väärtusel väheneda. Kui RMK ütleb, et andke mulle ressurss, siis mida see tähendab? Riigi vara valitseja kasutabki riigivara väärtuse säilitamiseks seda ressurssi, mis talle on antud ja see on mets, mida RMK majandab – nii et jutt, andke meile lisaraha, ei päde,” selgitas Tähiste.
Siinkohal võiks välja tuua ka RMK viimaste aastate kasuminumbrid, mis teenitud Eesti metsa majandamisest: 48,8 miljonit
2017. aastal ja 88,9 miljonit eurot 2018. aastal, 2019. aasta kasumiprognoos on 51,9 miljonit eurot.
Tegevusetu omanik
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie leiab, et riigi maadel asuvate mälestiste hooldamis- ja säilitamiskohustuse määramine vajab laiapõhisemat lahendust.
Umbes 600 kinnismälestist asub riigimaal, millel Raie sõnul ei ole omanikku või valdajat ja mis seab nende säilimise otseselt ohtu.
“Lisaks peame hakkama saama ka nende juhtudega, kus valdaja, näiteks RMK, on olemas, kuid tegevusetu,” lisas Raie.
Uus teema vanasse sängi
Hiiumaal avalikul rahvakogunemisel esinedes ütles keskkonnaminister Rene Kokk, et RMK maadel asuvate hävimisohus muinsuskaitsealuste mälestiste teema on tema jaoks väga uus ja ta peab seda uurima.
Nüüd ütles minister Kokk Hiiu Lehele, et keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole kohane riigiasutustevaheliste erimeelsuste lahendamine ettekirjutustega.
Selleks, et riik maaomanikuna hakkaks süsteemselt ja aktiivselt kultuurimälestiste korrashoiuga tegelema, aga tuleks ministeeriumite ja muinsuskaitseameti koostöös välja töötada ja kokku leppida terviklik plaan koos vajaliku rahastamisega.
20. aprillil said kokku muinsuskaitseameti peadirektor ja keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson.
RMK peametsaülem
Andres Sepp aga on juba rahalaeva ootel: “Selleks, et RMK hakkaks nii Tahkunas kui ka mujal Eestis riigimaal asuvate muinsusobjektide
korrashoiuga tegelema, püüavad kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium meile teadaolevalt praegu paika panna plaani, millistest allikatest selliste tööde tegemist rahastada.”