Aprillist alustas aastaid rahapuuduses virelenud Hiiumaa haigla tööd eelarvepõhise rahastamisega – esimesi kokkuvõtteid, kas asi end õigustab, tehakse koos haigekassaga sügisel. Kui 2017. aastal sõlmis haigekassa Hiiumaa haiglaga lepingu 1,86 miljoni euro ulatuses, siis haigla suutis sellest n-ö välja teenida 1,82 miljonit eurot. 1. aprillist alates saab haigla kuus fikseeritud summa 198 000 eurot, mille kohta esitatakse aruanne, kuidas raha kasutati.
Selle aasta üheksaks kuuks saab haigla 1,78 miljonit eurot ja järgmiseks 2,37 miljonit eurot ehk 550 000 eurot enam kui 2017. aastal teenida õnnestus.
Haigekassa juhatuse liige Pille Banhard ütles Postimehes, et kui sama süsteemi järgi Lätis haiglatele aastaks raha anti, oli see novembriks otsas. Küsimusele, kas midagi sellist võiks juhtuda ka Hiiumaa haiglas, vastas juhatuse liige Riina Tamm veendunult: “Ei usu”.
Ta selgitas, et haiglale kogu aastase eelarve raha korraga kätte ei anta. Selle asemel esitab haigla n-ö ühe reaga arve ja siis kantakse kuu summa üle. “Arvutused on ju tehtud nii, et raha jätkub,” lisas Tamm. “Rahvastik on meil ju sama, suvel on rohkem tööd, talvel vähem – abisaajate arv meil ju nii massiliselt ei kasva,” selgitas Tamm.
Nn ühe reaga rahastuse plussiks nimetas ta seda, et see aitab katta ka haigla muid kulusid. Nagu näiteks kollektiivlepinguga 1. aprillist ette nähtud palgatõus ja haigla majanduskulud – kõik see on selle summa sees.
Plaanidesse on kirja pandud ka haigla seitsme aasta investeeringuvajadus, ligi 400 000 eurot aastas. Kavas on soetada uus röntgen ja digivõimekusega EKG, ultraheliaparaat ja endoskoop, et Hiiumaal teostatud uuringute pildid saaks edastada pildipanka.
Haigekassa kahtlus
Juhatuse liige Tõnis Siir ütles, et esimesi kokkuvõtteid pilootprojektist ehk kogu Eestis uudsest haigla eelarvelisest rahastusest on kavas teha sügisel. Raha kasutamist aga kontrollib haigekassa igakuiselt.
Siir rääkis, et ka haigekassal oli kahtlusi, et ehk hakkab haigla eelarvelist rahastamist ära kasutama ja patsiente kohapeal ravimise asemel rohkem mujale suunama.
“Katsusime selgitada, et me kõik oleme normaalsed inimesed ehk kama kõik, kuidas haiglat rahastatakse, aga see haigla siin on kutsutud hiidlasi aitama. Meie rahustav sõnum oli, et me teeme täpselt seda tööd, mida hiidlastele vaja on ja sellises mahus nagu seni on tehtud,” selgitas Siir. “Võime üritada kusagil midagi paremini teha, mõni erialaarst võib-olla loobub ja katsume midagi asemele leida, aga ma ei usu, et midagi drastiliselt ja kardinaalselt muutuks.”
Väike vs suur haigla
Põhjus, miks teenusepõhisel rahastamisel Hiiumaa haigla rahaga välja ei tulnud, on see, et teenuse hind on välja arvutatud palju suuremate haiglate-teenuseosutajate hinda, tegevusi ja mastaabiefekti arvestades, selgitas Siir. “Teenuse hind väiksemas kohas kujuneb palju kõrgemaks, aga meie saime ikka seda madalamat hinda ja me ei tulnud enam toime,” nentis ta.
Siir tõdes, et teenuseid võib küll juurde anda, aga elanikke on ikka sama palju. Ta tõi võrdluseks Läänemaa, kus elanike arv on kolm korda suurem kui Hiiumaal ja ka näiteks erakorralise meditsiini osakonna külastuste arv on samuti kolm korda suurem. “Tavaline Eesti inimene käitub ikka enam-vähem ühtemoodi, olenemata sellest, kas ta elab Läänemaal või Hiiumaal,” nentis Siir, kes töötab ka Läänemaa haiglas.
Kahe haigla erinevusena tõi ta välja kaks tundi mereteed: “Palju lihtsam on Haapsalus teatud olukordi lahendada nii, et saad inimese saata suurde haiglasse, Hiiumaal võtab see aega, aga on ka juhtumeid, kui laev ei käi ja lennuk ei lenda.”
Laenavad ka keskastmest
Aina rohkem arste käib saare haiglas valveid tegemas mandrilt. Esimest korda laenati aprilli eelviimasel nädalal emahaiglast, PERHist ka keskastme meditsiinipersonali – laboranti. Meie laborant soovis puhkust ja asendaja tuli tuua pealinnast. Haigla on otsinud kohapeale ka teist laboranti, aga tulutult. Nüüd on tekkinud lootus, et uus ja tubli radioloog omandab lisaeriala ja haigla saab suveks teise laborandi.
Siir ütles, et lisaks eriarstide liigutamisele tekkib täpselt samasugune vajadus liigutada õenduspersonali. “Viimases nõukogus andsime selge signaali, et uues sihtasutuses on see regionaalhaigla vastutusala,” ütles Siir, kelle sõnul on regionaalhaiglal Tallinnas lihtsam tööjõudu leida, arvestades seejuures ka oma vastutusala väikehaiglate töötajatevajadusega.
Tamm kiitis senist koostööd PERHiga ja loetles arste, kes Hiiumaal vastuvõtte tegemas käivad. “Oleme saanud kokkulepped ja nii sõidab üks arst, mitte kolmkümmend haiget,” kommenteeris Siir.
Väikehaigla universaalid
Väikehaigla erisuseks nimetas Siir töötajate universaalsust – igaüks õpib asju järjest juurde ja oskab teisi aidata. Tamm tõi näiteks ämmaemandad, kes on valves haiglas, polikliinikus, vajadusel on abiks EMOs ja opitoas. Siir lisas loetellu majandustöötaja, kes sõidab kiirabi ja vajadusel lükkab lund ning juhataja, kes võtab sünnitusi vastu.
“See on põhjus, miks peaks töötasud kusagil perifeeria haiglas olema kõrgemad kui keskuses,” leidis Siir. “Praegu aga saavad suuremad haiglad tänu teenusepõhisele hinnastamisele ja mahuefektile lubada endale kõrgemaid palkasid kui siin, kus teenusesaajate arv väheneb.”
