Vilivalla viimase talu juures rõõmustab silma ilus puisniit. Täitsa jah! Kesksena laiub avar rohuaas, ääristatuna üksikpuudest, nagu kask, haab, sanglepp, saar ja isegi pärn.
Edasi läheb sarapikuala tihedamaks, siin on ala vist hiljem taastatud ja rohukamarat veel eriti pole. Igatahes üks väga tore vaatepilt, niiöelda vanaaegne maastik.
Nagu meenutus aegadest, mil puisniidud Hiiumaal kõikjal tavalised olid. Elektritarad reedavad, et see niidimets pole siiski vist niidetav, vaid karjatatav.
Tagapool saab valdavaks tihe haava-sanglepamets. Sealse toomingaräga vahelt paistab ka üksikuid pärnapuid. Ees kraavipervel aga sirgub taas silekoorseid halle leppi. Metsa all sinilillelehti ja seljarohtu.
Nüüd muutub tee õige ligaseks, nõudes kummikute jalga ajamist. Teest vasakul levib osalt üle ujutatud mets, kus valdavad peamiselt kased-männid. Teist kätt, triiki täis Vilivalla kraavi taga, aga Undamani rohetav rohupõld, läigeldes veeväljades. Tänu kuivendusele siin üldse mingit kultuurmaad olla saabki. Sest siitsamast algab ju Undama soo. Ei teagi, kas lugeda sooks vaid toda metsasõõri keskel asuvat lagedat välja, või oli enne kuivendusi kogu ümbrus kokku üks soo ja soomets?
Enne päris sohu suundumist jääb otse teeserva veelodus silma midagi erakordset. Angervaksa ja maavitsa sekka suurem laik mingit pealtnäha väga eksootilist taime. Sinakashallid lehed on kuni 15 mm laiad ja üles tõstes ulatuvad mulle rinnani. Nojah, mingi tarn ta peab olema, kahjuks pole näha ühtegi viljavart. Sootarn? Ei, too nii rammusaks ei tohiks kasvada, pealegi moodustab puhmikuid. Ju siis on tegu kallastarnaga (Carex riparia), kes kasvab hõremurusalt. Ehkki “murusalt” säärase gigandi kohta justkui ei sobigi öelda. Kallastarn on Eesti tarnade kuningas: kõige laiemate lehtedega, kõige kõrgemaks kasvav, kuni 1,6 m.
Kallastarna üldlevila hõlmab suure ala Euroopast ja Põhja-Aafrikast itta, servapidi Hiinani. Eestis on ta sagedam lääneosas, leidub aga ka paiguti mujal. Üksikute Hiiumaa leidude seas on täpp juba viiekümne aasta eest pandud ka just Undama kanti. Lisaks Suuremõisa, Kidaste, Palli ja Luguse-Valgu kandis.
Kallastarna leidmine jätab päris sügava mulje. Säärane tarnahiid on ju pesueht ilutaim! Ümbritseva tavalise põhjamaise looduse keskel tundub säärane sinihall lehtedepadrik justkui ebakohase ja ära eksinuna.
