Alles see oli kui keskkonnaameteid liideti ja töötajaid koondati väitega, et nii palju polevat vaja.
Intervjuus Hiiu Lehele tunnistab Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman siiralt, et ametil ei ole jätkunud tööjõudu näiteks kinnikasvavate jõesuudmete probleemiga tegelemiseks. Kolme maakonna vee-elustiku probleemidega tegeleb üksainuke töötaja. Ka polnud ametile teada, et kalu hukkub nii palju. Nüüd loodab ta ehk võtaks asja ajada kohalike kalurite ühendused, kes saaksid selleks toetust taotleda Euroopa kalandusfondist.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kaitsealal asuva jõe eest peab hoolt kandma kaitseala valitseja. Miks seda seni tehtud pole?
Kaja Lotman: Kaitsekorralduskavas “Kõpu-Paope piirkonna kaitse- ja hoiualade kaitsekorralduskava 2007–2016” on Jõeranna oja suudme puhastamine planeeritud teise tähtsusega tegevuseks. Tegevuse nimetamine kaitsekorralduskavas annab huvigrupile võimaluse taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskusest.
Kaitsekorralduskavades märgitud tegevusi ei pea otseselt kaitseala valitseja ellu viima. Väga palju töid viib praegu ellu näiteks RMK, kuid ka niitude hooldamisega seoses paljud talunikud ja näiteks külastusinfrastruktuuri osas tihti kohalikud omavalitsused.
Kahjuks ei olnud keskkonnaametile teada, et kalade suremine on toimunud suuremates kogustes. Meile teadaolevalt on selle aasta hukkumine erakordselt suur. Ühest küljest näitab see, et kalastiku olukord meres on hakanud paranema. Teisest küljest on muidugi kahju, et nii palju kalu hukkus.
Eelnimetatud kaitsekorralduskava on planeeritud kuni aastani 2016. Kavas märgitud aasta näitab, et sellest aastast alates on tegevus vajalik ega tähenda, et tegevus oleks pidanud olema tehtud 2008. aastal. Tegevus [Jõeranna jõe suudme süvendamine – toim] on kavas märgitud teise prioriteediga tegevuseks, mistõttu tegeldakse sellega, kui esimese prioriteedi olulised tegevused on tehtud.
Hiiumaa kaitsealade valitsejaks on tõepoolest keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon, kuid me kooskõlastame oma tegevused asutusesiseselt. Kui on vaja jõesuudmeid puhastada, kogutakse eelnevalt kokku andmed, milliste Eesti jõgede suudmeid on vaja puhastada ja seatakse järjestus olulisuse järgi.
Et jõesuudmed on otseselt seotud kalavarude olukorraga, siis kooskõlastatakse tegevused ka keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnaga, sest ilma ministeeriumi toetuseta ei aktsepteerita keskkonnaameti rahastustaotlusi.
Meile on teada, et Hiiumaal tuleks puhastada suudmeid veel lisaks Jõeranna ojale ka Suuremõisa, Vaemla, Luguse, Nuutri jõgedel ja Puulaiu kanalil.
Kinnikasvanud jõesuudmetes ei hukku kalu igal aastal. Meile laekunud andmetel ei ole see eelmistel aastatel olnud märkimisväärne.
Viimastel aastatel on selgunud, et alati ei taga ka jõesuudmete puhastamine kalade hukkumiste lõppemist. Suudme avamisega võib sattuda ojja kogunenud muda madalasse merelahte ja selle tagajärjel on juhtumeid, kus kalade hukkuvad suvel seoses vee õitsemisega. Seetõttu on oluline enne tööde tellimist kalade suremise põhjuseid detailselt uurida ja planeerida tööd nii, et aastate jooksul jõkke kogunenud toitained ei sattuks merre.
Keskkonnaamet saab kasutada vaid keskkonnainvesteeringute keskuse rahastust. Väikese Jõeranna oja suudme puhastamiseks ehk on raha olemas, kuid nagu eespool nimetud, on probleem märksa laiem. Ameti poolt koostatavad projektid esitatakse keskkonnainvesteeringute keskusele, kui need on kooskõlastanud keskkonnaministeerium. Seetõttu on oluline keskkonnameti ja keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna hea koostöö.
Teisi rahastusallikaid võivad kasutada teised huvigrupid: kohalikud omavalitsused, MTÜ-d, põllumajanduamet. Kõik nad on teretulnud kaitsekorralduskavas toodud tegevusi ellu rakendama. Eriti sobiks selleks kasutada Euroopa kalandusfondi võimalusi, mida ilmselt saavad teha kohalikud kalurite ühendused.
Miks pole kaitseala valitseja seni mitte midagi teinud, et kalu hukkumisest päästa?
Siiras vastus on, et meil ei ole jätkunud tööjõudu. Ainuke veeelustiku spetsialist peab tegelema korraga kolme maakonna probleemidega. Kuid ka asjaolu, et meile laekunud andmetel ei ületanud varasemad kalade hukkumised looduses loomulikke hukkumisjuhtumeid. Seda, et aeg-ajalt esineb kalade kevad-talviseid suremisi, ei ole võimalik ära hoida. See on ka seni olnud teadlaste seisukoht.
Arvamus, et Jõeranna oja suudmeala süvendamisel probleem laheneb, ei pruugi osutuda lahenduseks, vaid vastupidi, veelgi suuremale hulgale kaladele talviseks lõksuks. Kõik sõltub talvisest veehulgast, mere jäätumise kestusest, tingimustest madalates merelahtedes ja kalade kudemise edukusest ehk põlvkondade arvust.
On selge, et kalamaimud, kes lahest ei lahku, surutakse jõesuudmetesse, kus veevool loob paremaid tingimusi. Seetõttu suured suguküpsed kalad enamasti lahkuvad ja suunduvad sügavamatesse mereosadesse talvituma. Esineb aastaid, kus kalade koetud mari hukkub ja seda näitavad kalateadlaste kalapõlvkondade uuringud. Vastasel korral oleks kõik kalad esindatud kõigi põlvkondade esindajatega.
Kalade hulgas on niinimetatud pioneerliigid, kelle levik ja sigimisedukus on väga kõrged. Nad on tingimuste suhtes väga paindlikud ja võimelised end taastootma lühikese ajaga. Selliste kalaliikide hulka kuuluvad ka ahven, särg, haug, kes on Eesti veekogude kõige levinumad liigid. Hukkunud kalade lähim vaatlus andiski pildi sellest, et tegemist oli peamiselt 1+ ehk kahesuviste ahvenatega.
Kahjuks puuduvad riigil ressursid, et ennetada selliseid suremisi. Vastavad tööd on väga kulukad ega anna ühest tulemust ega kindlust rakendatud meetmete osas. Seetõttu planeerib ka keskkonnaamet oma tegevuste prioriteete ja hindab erinevate looduskeskkonna taastusprojektide võimalikku kasu ja proportsionaalsust tehtavate kulutustega (Jaanus Tuusti [keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist – toim] seisukoht).
Mis puutub Teie poolt viidatud keskkonnaministeeriumi uuringut, siis selles Jõeranna jõge üldse ei käsitleta, kuna see pole meriforelli kudejõgi. Kas te tõepoolest selle jõega midagi ette ei võta ja lasetegi kaladel jätkuvalt surra?
Ka lõhe- ning meriforelli kudejõgede suudmete avamine on väga oluline ning ka need jõed peavad ootama kuni uuringute andmed laekuvad.
Keskkonnaministeerium on teavitanud keskkonnaametit, et ministeeriumi juhtimisel kutsutakse kokku lähiajal jõesuudmete avamise teemaline koosolek, kus selgub täpsemalt, kuidas edasi toimitakse.
Jõeranna ojaga seotud probleemide lahendamiseks on vajalikud järgmised ettevalmistavad tegevused:
1) selgitada täpsemalt kalde hukkumise peapõhjus ja teha otsus, mida täpsemalt oleks vaja selle veekoguga ette võtta. Kui on vajadus jõesuue puhastada siis järgnevalt:
2) selgitada maaomanike nõusoleku saamise võimalused eramaalt ligipääsuks;
3) jätkuvalt riigimaal asuva oja suudme kanali rajatise rajamiseks loa taotlemise võimaluste selgitamine;
4) kanali ja settetiigi rajamisega seotud kaevise paigutamiseks asukoha leidmine;
5) tööde projekteerimist läbiviiva organisatsiooni otsimine;
6) vee erikasutusloa tingimuste selgitamine;
7) tööde läbiviimist korraldava organisatsiooni otsimine.
Küsis HARDA ROOSNA
