Krätt, kotumees, külmking vöi putermann pole lihtsald mingid herpsa väljanägemisega muinasjütutegelast, vaid siiskid osa meite kultuurist. Nende järgi öppist inimest elama ja said teeda, kuida teiste inimestega öigesti käituda.
Aeg muutub ja kombed muutuvad, a see äi tehenda, et köik vana tuleks ee unudada. Nüitseaa helliguks tehet mailmas äi tohi muidud lapsi änam kotumihega hermuta. Näh ja äga inimestel pole änam kajusidkid, kus kotumees elada vöiks.
krätt <kräti, krätti>, kratt, pisuhänd ▪ see oln `jälle see krätt see olnud jällegi kratt Phl; peremes tein krättĭ `saunăs Phl; on see üks krätt! (vallatu jõmpsika kohta) Phl.
Allikas: Hiiu sõnaraamat/ Eesti Keele Instituut
Kuigit natust hermudamist äi jookse kunagit mööda külgi maha. Vöiks ju nutisöltuvuses olevale lapsele öölda, et kui tillevoni kohe keest ee äi pane, viib krätt senne minema vöi siis tuleb hoopiskid kotumees.
Nüid kirudake herpsasti hälluviini ja kommi ja pommi. Kurdedakse, et lapsed äi taha änam marti ja kadrit joosta. Midat pole tehja, aga paistab sedas, et nee va körvitsapöhad änam ära äi kau.
Ja meitel äi jäägit midat muud üle, kui et mei peame vaeva nägema, et see väljamaa püha mei oma eesti pühasid täitsa välja äi sööks. Nii et kotudame aga mönuga!
