repro Ettevõtja soov on täiendada olemasolevat toitlustus- ja peoasutuse pinda terassialuste ruumidega ja sadamapoolsesse külge ehitada kahekorruseline 14–15 hotelliruumist koosnev majutusosa.
Rannapaargu kui Kärdla arhitektuurselt olulise objekti ümberehitamist arutati augustikuus Hiiu vallavolikogu istungil.
Valla arhitekt-planeeringuspetsialist Jürgen Vahtra tutvustas planeeringut, millega kinnistul Lubjaahju 3 määrataks ehitusõigus ja lahendataks ka kinnistut ümbritseva avaliku kasutusega ala ruumiplaneering. Planeeringualasse lisati ka Lubjaahju 1 kinnistu, millel praegu asuvat parklat on vaja laiendada.
Vallavalitsus seadiski omalt poolt tingimuseks, et parkimiskohtade väljaehitamise kulud kannab arendaja ehk Lubajaahju 3 omanik ning vald enne ettevõtjale täiendavat ehitusluba ei väljasta kui parkimiskohad valmis.
Andrus Ilumets ütles, et muidugi on mõistlik see parkla valmis ehitada. “Kuna meie omavalitsused ei ole just Eesti kõige rikkamad ja see parkla on hädapärast vaja suuremaks ehitada, siis ma saan aru, et häid lahendusi ei ole ja on mõistlik see ära teha,” ütles Ilumets.
Samas viitas ta, et mujal Eestis ehitavad omavalitsused ettevõtjatele infrastruktuuri välja, et need ainult tuleks. “Kui mõnele välismaalasele selline tingimus seada, jääks see investeering ilmselt tulemata,” ütles Ilumets ja lisas, et ilus oleks olnud, kui see soov olnuks palve, mitte nõudmise vormis.
Lahendus meeldib, ei meeldi
Volikogu liige Annely Veevo küsis, kas hotellile saanuks leida parem lahendus. “Mujal maailmas tehakse sellised kuubikud pagulastele elamiseks,” oli Veevo hinnang OÜ Dagopen arhitekti Jaan Kuusemetsa loomingule.
Volikogu esimees Jaanus Valk ütles, et hoone hotelliosa projekti kooskõlastas Rannapaargu kohviku autoriks olnud arhitekt Taavi Stomma.
Ehituskomisjoni esimees Tiit Harjak ütles, et eeldatavasti oskab arhitekt Stomma ise oma elutööd ja Kärdla visiitkaarti, Rannapaargu kohvikut, kõige paremini hinnata ja soovitas anda ettevõtjale võimalus enda ettevõtte laiendamiseks. Tehes omalt poolt planeeringuprotsessis koostööd, et paik saaks selline nagu vallakodanikud tahavad.
Ilumets ütles, et tema palve arhitektile oli, et uus hooneosa eristuks olemasolevast, ei domineeriks selle üle ning oleks võimalikult lihtsa lahendusega. Ta viitas, et Kuusemets võitis arhitektuurikonkursi Tallinna kesklinnas, Vabaduse väljaku piirkonnas ning seega ta aktsepteerib tema valikut: “Usaldan oma eriala inimeste teadmisi ja kogemusi ega kipu sõna võtma nende oskuste ja kogemuste kohta.”
Veevo soovitas, et edaspidi võiks vallavalitsuse komisjoni juurde luua “ilukomisjoni”, mis hindaks linnapilti lisanduvaid hooneid. “Mina küll ei tahaks, et meie linnapilti lisandub selline hoone,” jäi Veevo oma arvamusele kindlaks.
Jaanus Valk märkis, et planeeringuprotsessi aluseks on üldplaneering ja teatud tingimused ning nn ilukomisjonil sellesse seaduslikult sekkuda on väga raske.
