Teisipäeval olid kohalikud kalurid Salinõmme sadamas juba ootel, kui neli RMK märgistusega džiipi, veemahutid järel, sadamasse pöörasid.
Kalur Maido Paat, 89 ja poole aastane, nagu ta ennast tutvustas, oli nõus, et kui siiakala mõrras, siis kalamees naerab. Neid tüdrukuid, kellele ta öelnud, et armastab teda „kut siiakala“ on pika elu jooksul ikka olnud, kalal aga käib ta viiendast eluaastast siiamaani.
Ükshaaval lasti mahutitest vett vähemaks ja siis voolas siplev „kalasupp“ mööda läbipaistvat toru Põlula meeste endi tehtud sumpa. Sumba juures oli kalakeste vastuvõtjaks Põlula pealik Kunnar Klaas ise. Kui sobiv hulk kalu sumbas, pandi paadimootorile hääled sisse ja tasasel käigul suundus paat merele.
Põlula kalakasvanduse juhataja Kunnar Klaas sumba juures. | Harda Roosna
Põlula kalakasvanduse nõunik Ene Saadre on kalakasvatuse alal töötanud üle poole sajandi. Hiiumaa siigade asustamisel oli ta kohal. Saadre rääkis sumbast, mis tuli töömeestel endil leiutada ja kokku panna, sest tavalise võrgust sumbaga ei õnnestunud noorkalu merele viia – sump pressis kalad uimaseks ja pärast olid nad kajakatele lihtne saak. Kuna katsetustel kippus metallraamile ehitatud sump ära uppuma, kutsuvad mehed seda Titaanikuks, Saadre aga krokodilliks, kuna kalade väljalaskmiseks tõstetakse sumba kolmnurksed otsakaaned üles ja see näeb välja nagu kahe peaga krokodill.
Siia järelkasvuga on Põlulas tegeletud 2015. aastast. Kasvatatud ja asustatud on nii Pärnust kui põhjarannikult püütud merisiiga, aga ka Peipsi siiga, mis on eraldi endeemne liik. Esimene kord asustati sel sügisel siiga Hiiumaa rannikumerre.
Esmaspäeval toodi kolme mahutiga 10 200 kalakest, teisipäeval teist sama palju. Kahel päeval kokku sooritas pika, kuuetunnise reisi Lääne-Virumaalt Hiiumaale 20 400 aastavanust kala. Kummalgi korral tehti sumbaga kaks reisi merele, et mahutid tühjaks saada.
Osa noori siigasid asustati ka Matsallu – kokku sai Põlula „kalaspaad“ ja rikkalikku toidulauda nautida 30 000 Hiiumaal inkubeeritud Väinamere siia maimu.
Algatus merisiia eksperimentaalseks asustamiseks Hiiumaal tuli 2019. aastal MTÜ-lt Latimeeria ja rahastas seda Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfond 42 000 euroga.
Kõige keerulisem kogu protsessis on kudekaladelt marja ja niisa kättesaamine – selleks on ehitatud spetsiaalne push-up siiamõrd, mis marja või niiska täis kala hellalt kohtleb.
„Emaskala, kellel mari jookseb, ei tohi pressida ja samal ajal pead kätte saama isase, kellel niisk jookseb,“ kirjeldas keerulist viljastamisprotsessi Hiiumaa kalandusstrateegiat ellu viiva MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla.
FIE Imre Kivi on neljal aastal kudeajal siigasid püüdnud, siiamarja viljastanud ja talv läbi marja inkubeerinud. Kolmel aastal viis ta merre siiavastseid, korraga kuskil 100 000 tükki. Nüüd, esimest korda kasvatati maimud Põlulas noorkaladeks ja viidi sumbaga Salinõmme sadamast merre, kaugemale madalikele.
„No, siiapojakesed, minge nüüd! Minu töö on tehtud, nüüd peate ise hakkama saama loodusjõududega,“ soovis Kivi kalakestele kaasa.
Põlulast tulnud siigadel on kõigil rasvauim ära lõigatud – see oli kaheksa inimese mitme päeva töö. Kui kalurid nendega nüüd kuskil kokku saavad, koheldagu neid hellalt, et täiskasvanud siigasid ikka kalamehe paati ja hiidlase söögilauale jaguks. Ehk nagu Kivi ütleb – neli aastat tööd tehtud, nelikümmend aastat veel teha, siis hakkab saakides kajastuma.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Videos Hiiumaa merest Kivikala püütud ja hautud mari, Põlulas vastsest maimuks ja paariaastaseks sirgunud siiakalad tulid täna kodumerre tagasi.
Fotod: Harda Roosna
