Viskoosas algas uus kultuuriloo peatükk

Laupäeva õhtul kõlas Kõrgessaare alevikus, endise kalatehase müüride vahel XI Pühalepa Muusikafestivali kavas Erki Pärnoja teos, mida nautis vähemalt 340 kultuurihuvilist.
Esialgu kunstsiidivabrikuks ehitatud kompleksi 110aastaste müüride vahel toimus Pühalepa muusikafestivali teine kontserdipäev. Kitarrist ja helilooja Erki Pärnoja ning Collegium Musicale koor dirigent Endrik Üksvärava juhatusel esinesid mitmesaja­pealisele publikule.
Kontserdi korraldajad olid paigutanud kunagise kalatöötlemisliini ruumi 260 istekohta, mis täitusid kiiresti. Kui korraldajad kokku lugesid ka püstiseisjad või aknaservadel istujad, selgus, et Kõrges­saare Kultuuritehase ava­üritusel osalejaid oli 340.
Omanikuks saab sihtasutus
Eelmisel nädalal sai teoks Kalatehase ja Tööstuse tee 19 kinnistute, millel kompleks asub, ostu-müügitehing. Seniselt omanikult ostis need ära MTÜ Viscosa Kultuuritehas juhatuse liige Marco Pärtel. Tema enda sõnul pole müügi­tehing pakkumise teinud järgmise uue omanikuga veel lõplikult tehtud. Vaheetapis on see Pärteli enda omandis, kuid kompleksi omanikuks saab lähinädalatel loodav sihtasutus nimega Utoopia nr 9. Kuna müügiprotsess toimus nii kiiresti, siis Pärteli sõnul ei jõutud sihtasutust juriidiliselt veel ära vormistada. Kuna sihtasutuses saab olema ka partnereid, siis Pärteli sõnul ei ole tal praegu volitusi tehingu summadest rääkida. Algne hind, mida omanik kinnistuid vallale pakkudes küsis,
oli 195 000 eurot.
Ostuga oli Pärteli sõnul kiire, sest see andis praegustele tegijatele MTÜst Viscosa Kultuuritehas kindlustunde ja võimaluse oma visioon ellu viia.
“Kindlasti pole see mingi meelakkumine, kuid me pole seda ka kunagi arvanud,” ütles Pärtel, kelle hinnangul võib hea eesmärgi nimel kompleksis toimetamine anda kuhjaga tagasilööke, kuid nendest pole mõtet end heidutada lasta.
“Ületame sildu siis, kui oleme nendeni jõudnud. Täna on oluline, et see lugu on tõmbe­tuulte eest taas ära ning siit edasi on kõik me oma kätes,” ütles Pärtel.
Utoopia nimi Järvilt
Kui Kristjan Järvi käis märtsi­kuus kompleksi vaatamas, siis ühingu liikmed käisid kompleksis ringi koos temaga. Olles parajasti hoone katusel, nentis Järvi, et kahju, et tal endal pole aega praegu selle projektiga tegeleda: “Praegu on töös Utoopia seitse ja töös on kaheksas – see oleks siis number üheksa.”
Marco Pärtel ütles, et Järvi mõttekäik kõlas tema jaoks kui sümfoonia, suur loominguline protsess ning sealt see nimi loodavale sihtasutusele saigi. Sihtasutusele on juba valmis veebileht https://utoopianr9.art, kus saab nende tegemisi jälgida.
Pärtel ise ei saanudki osa avakontserdist, mille nimel nii palju panustanud, sest pidi osalema Kaitseliidu õppustel. Ta ütles edasi tänu Pühalepa muusikafestivali korraldajatele, kes neid usaldasid. “Meie jaoks oli see hästi oluline ja see on hästi suur panus selleks, et saada teada, kas ruumid üldse sobivad kontserdi­saaliks.”
Akustikaga jäädi rahule
Muusika kõlas tööstuse jaoks ehitatud sammassaalis lummavalt ja tund helide keskel möödus kiiresti. Publik tänas esinejaid kontserdi lõpul pika ja südamliku aplausi ja tänuhõisetega.
Sündmuse ühele korraldajale, Kristel Üksväravale ütles kontserti kuulanud Pille Minev, et tema oli teadlikult saalis ringi liikunud ja kuulanud ning veendunud, et akustika toimis ruumi igas osas.
Kontserdi kunstilise juhi Endrik Üksvärava sõnul oli väga suur asi, et saali põrandale oli kunstmuru pandud. “Muidugi ei saavuta seal kiriku­akustikat, kuid seal on tõeliselt kaunis ja loomulik akustika, mis levib ühtlaselt,” ütles Endrik Üksvärav. Peale kontserti proovis ta saalis üksi laulda, ilma igasuguste võimendusteta ning jäi ka siis väga rahule. “Saali akustika võimaldab korraldada näiteks naturaalsetel pillidel kontserte, ei peagi võimendust kasutama,” hindas koorijuht ja laulja saali tulevasi kasutus­võimalusi mitmekülgseks.
Kristel Üksvärav vahendas temani jõudnud kuulajate rahulolu kontserdi ja kontserdi­paigaga, mis tema sõnul olid ülivõrdes. Tema hinnangul on sel paigal potentsiaali saada tuntuks ehk isegi Läänemere piirkonnas laiemalt. “Keegi ei sea kahtluse alla, miks on Tallinnas kultuurikatel või miks me arendame ja edendame Kreenholmi,” on Kõrges­saare kultuuritehas järgmine sedalaadi suurepärane näide kohast, kuhu saaks tõesti väga mitmekülgset kultuuri tuua.
Uueks hooajaks on kultuuri­tehase ruumi broneerinud üks teater, teine, repertuaari­teater peab veel läbirääkimisi. Lisaks on kirjas neli kontserti.
Sel sügisel on ühingul kavas mõnest kohast parandada hoone katust ning sisse saada püsielektri, ka on mõnele ruumile vaja turvalisuse taga­miseks panna ette uksed. “Raha meil veel selleks pole. Otsime alles lahendusi. Loodame parimat,” ütles Marco Pärtel.