Eelmisel nädalal sõlmisid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse liige, haigla ülemarst dr Andrus Remmelgas ning SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige, haigla õendusjuht Riina Tamm verepreparaatide ja teenuste müügilepingu, mille kohaselt loob Regionaalhaigla verekeskus Hiiumaa haiglasse verepreparaatide välislao.
Selleks, et Hiiumaal kiiret vereülekannet vajavad patsiendid saaksid oma veregrupile vastavat ja nakkuste suhtes uuritud, st patsiendile ohutut doonoriverd, on PERH koostöös Hiiumaa haiglaga otsustanud luua siinse haigla ruumides nn verepanga ehk PERHi verekeskuse välislao, kus regulaarselt uuendatakse hiidlastele vajaminevate verepreparaatide varu.
“Tegutseme selle nimel, et järgmine aasta tooks märksa suurema turvalisuse kiiret vereülekannet vajavatele Hiiumaa patsientidele,” ütles dr Remmelgas. “Oluline on tagada kriitilises seisundis patsientide stabiliseerimine sellisesse seisundisse, et neid on võimalik vajadusel transportida mandrile kõrgema etapi haiglasse.”
Spetsiaalsed külmikud veretoodete säilitamiseks peaksid jõudma Hiiumaa haiglasse jaanuaris. Regionaalhaigla peab veel ravimiametilt taotlema tegevusloa oma varude hoidmiseks väljaspool verekeskust ja arendama vereteenistuse infosüsteemi välislao haldamiseks. Samal ajal õpivad Hiiumaa haigla töötajad infosüsteemi kasutama, samuti valmistatakse ette ruum külmikute paigutamiseks.
Tamm ütles, et on kahe haigla koostööprojektiga väga rahul: “Oleme väga rõõmsad, et saame verekeskuse toel enda haiglasse verepanga, mis parandab ja hõlbustab oluliselt meie tööd ning tagab patsientidele suurema turvalisuse ja kiirema abi. Ootame jaanuari, et saaksime verepanka kasutama hakata.”
Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Õnnetusi, mis nõuavad kiirelt veretoodete ülekannet juhtub paraku ka üle mere, st Hiiumaal. Siiani puudusid haiglal võimalused kohapealse verepanga toimimiseks.
“Vere toomine mandrilt võtab aega terve päeva, paraku kriitilises seisundis patsientide puhul pahatihti aega oodata ei ole,” selgitas Tamm. Hädaolukordades on seni lahenduseks olnud doonorite kutsumine saarerahva hulgast ja vere kogumine kohapeal. “See veri on aga ülekande hetkel nakkuste suhtes uurimata, samuti ei ole sobivate doonorite kiire leidmine alati lihtne,” märkis Tamm.
Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste andmeil vajati mullu Hiiumaal erakorraliselt 15 doonori abi. Lisaks sellele kanti veel üle ligi 200 doosi mandrilt toodud veretooteid.
Kullaste hinnangul on hiidlased samas ka väga tublid doonorid: “Regionaalhaigla korraldab vähemalt kolm korda aastas Kärdlas ja Käinas doonoripäevi, mida hiidlased iga kord rohkearvuliselt ja heatujuliselt väisavad.”
Mullu külastas doonoripäevi 317 hiidlasest doonorit, kes tegid kokku 392 vereloovutust, täiendades enam kui 176 liitriga keskuse verevarusid. Verekeskus tuleb taas Hiiumaale uuel aastal –
27. jaanuaril on doonoripäev Kärdlas ja 28. jaanuaril Käinas.