Kuna Hiiumaa lapsed puutuvad pea igapäevaselt kokku merega, on oluline, et nad ei seaks end ohtu ja oskaks oma võimeid vees olles õigesti hinnata. Seepärast toimuvadki neljandat aastat veeohutuskoolitused kõigile Hiiumaa koolide 7. klasside õpilastele.
Selle aasta märtsis osales veeohutuskoolitusel ligi 80 noort. Noorsoopolitseinik Kädu Aasma sõnul on koostöös Hiiumaa lastekaitseühingu, noorsootöökeskuse ning politsei- ja piirivalveametiga kirjutatud maakondlikku toetusvooru “Kogukondlik turvalisus” projekte, et veeohutuskoolitusi korraldada.
Kuigi koolitused on toimunud juba neli aastat, tekkis mõte ja toimus ka esimene koolitus juba varem. “Mõte tekkis aastaid tagasi, kui poisid läksid talvel parvega vee peale ja sattusid ohtlikku olukorda,” meenutas Aasma.
Kuna õnnetusse sattunud noormehed õppisid just 7. klassis, kirjutasid noorsootöökeskuse töötajad Merle Salusoo eestvedamisel projekti ja tegid koolituse just neile.
Esimese koolituse järel otsustati, et ka edaspidi saavad koolitust just seitsmendikud. Aasma sõnul võtavad nad infot hästi vastu ja oskavad ka tegutseda, kui vee ääres midagi juhtuma peakski. “Tegelikult käivad tõepoolest juba ka teise-kolmanda klassi lapsed üksi ujumas, aga kui me nüüd otsustaks, et koolitame näiteks neljandate klasside õpilasi, siis vahepealt jääks keegi lihtsalt välja,” selgitas noorsoopolitseinik. Samas on näiteks esimeste klasside õpilastel riiklikus õppekavas ette nähtud päästeameti koolitus ja kuuendate klasside õpilased osalevad kursusel “Kaitse end ja aita teist”.
Aasma sõnul on koolituse eesmärk tõsta noorte teadlikkust veekogude juures valitsevatest ohtudest ja vältida veeõnnetusi.
Hiiumaa koolide seitsmendikele räägiti esmalt veeohutusest ja turvavarustusest ning seejärel said nad õpitut basseinis ise proovida.
Kärdla põhikooli 7.a klassi õpilased Hanna ja Mariette leidsid reedesel veeohutuskoolitusel, et see oli tore ja hariv. Mõlemad kinnitasid, et päris üksi nad ujumas ei käi, aga koos sõpradega ja ilma täiskasvanuteta hakkasid nad ujumas käima, kui olid umbes 11–12aastased. Kumbki tüdruk pole oma sõnul kunagi ujudes mõnda ohtlikku olukorda sattunud.
Veeõnnetustel kurvad tagajärjed
Noortele veeohutusest rääkinud Käina päästekomando pealik Janno Üksik tõi näite, et kui jalgrattaga kukkudes on tagajärjeks muhk, mis paraneb, siis vette kukkumine lõppeb enamasti surmaga. “Kui ujuda ei oska, siis pole mõtet kõva meest mängida,” märkis Üksik.
Päästekomando pealiku sõnul oli 2017. aastal 42 uppumissurma. Mullu hukkus uppumise tagajärjel 43 inimest, kellest 34 olid mehed ja 9 naised. Rohkem kui pooled neist olid eakad inimesed.
Eelmisel aastal hukkus paadiõnnetuste tagajärjel 1, kalastades 7 ja suplemisel 13 inimest. Vette kukkumise tagajärjel sai surma 14, jäärajasõidul 4 ja teadmata põhjustel 4 inimest.
Veeõnnetustele tegi päästeamet 2018. aastal Eestis kokku 249 väljasõitu.
Hoolimata sellest, et päästeamet on teinud juba mitu aastat kampaaniat, et vesi ja alkohol kokku ei käi, on Üksiku sõnul teist aastat järjest pooled veeõnnetustes hukkunud tarbinud alkoholi. “Alkohol oli, on ja jääb probleemiks,” tõdes Käina päästekomando pealik.
