On kummaline lugeda väiteid, et keegi ei tee midagi ja puudub ka soov midagi ette võtta. Riik ja Euroopa Liit on panustanud viimastel aastatel mesindusse kordi rohkem kui eelnevalt: Uuring taimekaitsevahendite mõjust meemesilastele 2012–2013, aastas 45 000 eurot; Varroatoositõrje metoodika uuring 2013, 10 000 eurot; ELi mesilasperede hukkumise uuring 2012–2013, mida Euroopa põllumajanduse tagatisfondist toetatakse kahe aasta jooksul kokku kuni 66 637 euroga. See programm jätkub ka aastal 2014; Mesindusprogramm 2010–2013, millest igal aastal jagatakse 100 000 eurot.
Põllumajandusministri käskkirjaga nr 119 kinnitati Veterinaar- ja toidulaboratooriumi (VTL) volitused tegutseda mesilashaiguste osas referentlaboratooriumina. Tegemist on olulise uue tegevusega, mis võimaldab Eestis mesilaste nakkushaiguste diagnoose uurida ja ametlikult kinnitada. Looma tervise tagamine ja haiguste ennetamine on loomapidaja kohustus, mesinik vastutab oma mesilas toimuva eest. Haiguste mesilasse sissetoomise vältimiseks ja nendega paremaks toimetulekuks peavad mesinikud järgima asjakohaseid bioohutuse nõudeid.
Küsimused on tekkinud ameerika haudmemädaniku (AHM) leidudega. Sel puhul on eriti oluline, et mesilasse toodaks mesilasi ja inventari ainult kontrollitud mesilatest, kust haigust pole leitud. Lisaks peab mesinik kinni pidama haiguse tõttu tema mesilale Veterinaar- ja toiduameti (VTA) poolt kehtestatud kitsendustest. Mesilatele, kust on avastatud mesilaste AHM, on VTA kehtestanud vastavad kitsendused ettekirjutusega. Ettekirjutuse täitmine on mesiniku ülesanne, mesilas ei saa VTA tema eest midagi teha.
Mesinik on kohustatud kohe teavitama veterinaar–arsti loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest. AHM, tabandumine väikese tarumardikaga (Aethina tumida) ja lestaga liigist Tropilaelaps on teatamiskohustuslikud mesilaste taudid. Registreerimiskohustuslikud mesilaste taudid on euroopa haudmemädanik, mesilaste akarapidoos, nosematoos ja varroatoos.
Igas maakonnas on viimastel aastatel mesilate seisukorra hindamiseks ja vajadusel proovivõtuks välja koolitatud järelevalveametnikud või volitatud veterinaararstid. Maakonna VTA kohalik büroo tegeleb mesilate järelevalvega ja korraldab tauditõrjet.
Järelevalve korraldamiseks ja haiguste tõrjemeetmete rakendamiseks peab VTA olema teadlik, kus järelevalveobjekt asub. Eestis on mesila registreerimine riiklikus põllumajandusloomade registris kohustuslik. Mesinikes on registreerimine tekitanud tugevat vastuseisu ning hoolimata riigi ja Eesti Mesinike liidu selgitustest ei mõisteta selle olulisust haiguste ennetamise ja tõrjeprotsessis.
Põllumajandusloomade registrisse kantud andmete põhjal on VTA-l võimalik hinnata riske, planeerida ennetustegevusi ja tegeleda haiguste tõrjega. Mesilate asukohainfo on vajalik järelevalve- ja tõrjetegevuse koordineerimisel mesilastaudide levimise puhul. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks ka loomadega seotud toetuste maksmisel tootjatele.
Täpne mesila asukoht ja mesiniku sidevahendite andmed registris võimaldavad mesilasperede kaitset ka taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teavet mesilate asukohast saavad maakondlikud järelevalveametnikud ja põllupidajad, kes tahavad kasutada oma põldudel taimekaitsevahendeid ning kel on kohustus tööde teostamisest kaks päeva ette hoiatada oma põllust kahe kilomeetri raadiuses tegutsevaid mesinikke.
Andmed avaldatakse PRIA kaardil mesiniku nõusolekul. Mesilasperesid oli tänavu 1. mail registris 12 252, mesilaid 1211. Hinnanguliselt on see kolmandik kogu mesilate arvust.
VTA järelevalvesüsteemis on üldpõhimõtteks, et mesilat kontrollitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kontrolli käigus vaadatakse mesila üldist seisukorda, tauditõrje nõuetest kinnipidamist, mesilaste ja kasutatud ravimite üle arvestuse pidamist ja meetootmise hügieeniga seonduvat. Ametlik veterinaarkontrolli järelevalvesüsteem on ühtne kõikide loomakasvatusehitiste kohta.
Lisaks osaleb VTA ELi mesilasteperede vähenemise vabatahtlikus järelevalveuuringute projektis, mille eesmärgiks koguda andmeid mesilaste suremuse ja haiguste kohta. Projektis osaleb 196 mesilat üle kogu Eesti. Need valiti juhuvalimina PRIA registris olevatest mesilatest nii, et valim ei kattuks muul eesmärgil kontrollitavate mesilate valimiga. Projektiks koolitati personal, kes tegi igasse mesilasse kolm külastust etteantud aja jooksul. Esimene külastus oli mullu septembris, teine tänavu aprillis, kolmas juulis. Iga külastuse kohta koostati kontrollakt, kus fikseeriti kontrollitava mesilaspere tervislik seisund ja vaadati, kas esineb mesilaste haigustele viitavaid tunnuseid. Vajadusel võeti proove mesilastest ja/või haudmest, mis saadeti analüüsimiseks laborisse. Kogutud andmed sisestati üleeuroopalisse andmebaasi.
Projekti seire käigus leiti mesilaste ameerika haudmemädaniku tekitajaid ja kliinilist haigust 20 mesilas üle Eesti. Mesinikele tehti ettekirjutused haiguse tõrjemeetmete rakendamiseks. Muid nõuetele mittevastavusi avastati 31 mesilas. Peamised puudujäägid: mesiniku tervisetõendi puudumine, mittenõuetekohane ravimiarvestus, mõnel juhul oli puudujääke PRIA registrinõuete täitmisel.
Tavapärase järelevalve käigus kontrolliti 162 mesilat, eelnimetatud projekti raames veel 196 – seega kokku kontrolliti mullu 358 mesilat, mis on kolmandik registreeritutest. Seire ulatuse otsustab VTA, tuginedes riskihinnangutele ja rahalistele võimalustele.
Kõigi mesilate iga-aastane seire ei ole realistlik ega ka vajalik, kuna mesinikel on haigestumisest teavitamise kohustus ja probleemide tekkimise korral mesilas on neil võimalik kutsuda loomaarst või viia ise laboratooriumisse proove olukorra selgitamiseks. Selline lähenemine võimaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada.
Eesti mesindusprogrammi raames rahastatakse mesindundussektorit igal aastal 100 000 euroga. Selle kasutamisviisid on otsustanud programmi koostamise käigus mesindusorganisatsioonid ise. Programmi kaudu on võimalik rahastada mesindusalaseid koolitusi, et tõsta mesinike teadlikkust ja oskusi probleemidega toime tulla.
Ministeerium analüüsib kõiki mesinike abistamise võimalusi mesilaste AHMi kiireks likvideerimiseks, kuid esmatähtis on, et mesinikud täidaksid bioohutuse nõudeid ja haiguskoldes VTA ettekirjutusi.
ENNO PIISANG
PMi loomatervise büroo
* Samal teemal
HL 10. 09. ja 23. 08.
