Pommuudisena tuli teade, et Eesti looduse fond soovib Hiiumaale rahvusparki rajada. Vanade liigirikaste metsade kaitseks. Neid olevat meil veel kuskil alleski, kuigi satelliidifotodel on näha, et Hiiumaa metsad on lageraielanke paksult täis.
Eks metsamajandajad tõsta nüüd kõva lärmi, et kõik metsandusettevõtjad ja harvesterid jäävad tööta ja nälga. Kõpu rahvuspargi loomine selle nahka ju läks, et kõik tahtsid pigem raiuda, kui loodust hoida.
Vaatepunktid on ju erinevad – kes näeb metsas kellegi elukeskkonda, mis lageraie tagajärjel kauaks ajaks, aga võib- olla ka pöördumatult hävib.
Kes näeb metsas puitu kui materjali, millest saab palki, paberit, pelletit ja muidugi raha.
Tuleb välja, et erinevad on ka vaated suure metsaveoki kabiiniaknast ja väikese sõiduauto aknast. Kui ülaltvaates ja suure auto juhi jaoks on tegu tavalise vihmaveelombiga, millest võib julgelt läbi sõita, siis iga päev auklikul teel sõitja teab, et süütus veelombis võib varitseda löökauk.
Suurele metsaveokile ei tee üks löökauk midagi, sõiduautode löökaukude kahjusid aga peavad kindlustusfirmad igal aastal katma kümnete tuhandete eurode eest.
“Kui on näha, et tee on auklik, on mõistlik kiirust vähendada ja hoida suuremat pikivahet, et oleks aega auku märgata ja august sujuvalt mööda sõita,” soovitab ühe kindlustusfirma spetsialist.
Mida aga teha siis, kui vaatepunkt on nii erinev ja kaasliikleja sinu märgatud ohtu lihtsalt ei näe?
Ka metsamajandajatel on hea hoog sees ning puiduhinnad laes, no kuidas sa paned pidurit. Isegi paari kuu pikkusest linnurahust kinnipidamise nõue põhjustas tohutu protestide laine ja raiemahtude kärpimise katsel lendavad ministrid üksteise järel ametist.
Kiire harvesteriralli Eestimaa metsades on pikalt kestnud. Ehk maksaks nüüd kuulata ka teist osapoolt, näiteks teadlasi ja looduskaitsjaid. Äkki on meie Eestimaa metsades augud juba pöördumatult suured?
10. juuni 2022
