KRISTIINA KASK Saarele saabusid Jõgevamaalt Torma vallast pärit prouad neljaks päevaks. Vaike elab kodumaakonnas siiani, Ellen on end sisse seadnud Tartus, aga reisimas käivad nad ikka koos.
Kohtusin kahe daamiga Tiigi puhkemaja hoovis. Vaike seadis nobedasti sammud linna poole, aga Ellen jäi minuga aeda lobisema.
Proua Ellen rääkis, et on rännanud kogu elu, käinud isegi teisel pool maakera, Ameerikas. Nooruses oli ta kultuuritöötaja ja õpetaja ning siis sai suviti ikka liiduvabariikidesse ja Musta mere äärde reisitud. “Olen laveerinud oma elu nii nagu olen tahtnud, juhtus niisugune hea mees, kes oli nõus lastega koju jääma,” naeris Ellen.
Üliõpilastega koos
Vaikega hakkas ta koos reisima pensionipõlve alguses, esimene reis viis neid koos üliõpilasrühmaga Iirimaale, kus nad telgis magasid ja pajas süüa keetsid. Elleni sõnul reisivad nad ülemere kaugematesse kohtadesse nagu Hiiumaa seni, kuni enam ei jaksa ning siis hakkavad mandri peal ümbrust avastama. “Praegu ma ei pea veel ennast nii vanaks. Siis kui juba vanadus hakkab peale tulema, siis on need uksetagused käigud, oma tänav ja nii,” selgitas Ellen.
Viis saart võetud
Reisidel liiguvad nad ühistranspordiga ja jalgsi. Külastatud on juba Kihnut, Ruhnut, Naissaart ja Saaremaad.
Hiiumaal avastasid reisisellid esimesel päeval Kärdla linna ning järgmisel sõitsid nad bussiga Kalanasse.
Elleni sõnul pole laiad asfaltteed pooltki nii huvitavad kui väikesed linnatänavad ja metsateed: “Maanteed ei näita, kuidas inimesed elavad ja millised aiad neil on.” Seepärast soovitab Ellen otsida kohaliku teejuhi, sest kui ei tea, mis teeharust minna, siis sa ei leiagi inimesi.
Kärdla on kaunis
Hiiumaa pealinn Kärdla on Elleni hinnangul kauni arhitektuuriga, väga puhas ja korras linn.
Eriti sügava mulje jätsid talle linlaste aiad: “Igaüks on isiksus, oma hinge järgi sätitud.”
Lõpetuseks ütles proua Ellen, et iga elatud minut on väga suure tähtsusega, see peab rõõmu ja rahu andma. “Elujaatavus, selle nägemine ja kuulmine, olgu see kasvõi tagasihoidlik, aga olgu omal kohal, et inimesed rõõmustaksid igal ajal ja igal pool,” loetles ta üles elus tähtsad asjad.
Lõpetasime jutu, suundusime koos kesklinna ning leidsime Vaike pargipingilt ajakirja lugemas. “Nüüd läheme turule ja siis muuseumisse,” teatas Vaike kindla sõnaga ning prouad hakkasid üksteise käevangus üle keskväljaku astuma.
KRISTIINA KASK
hiiuleht@hiiuleht.ee
