Kärolyn Kongi Mai teisel nädalavahetusel külastas Hiiumaad 48 noort paarikümnest Soome koolist, kes kõik pärit Eesti eri paigust. Neid ühendab see, et nad on kolinud elama Vantaa linna ja õpivad seal eesti keelt.
Vantaas on praegu viis eesti keele õpetajat, kellel kokku 700 õpilast. Eestlasi elab sealkandis aga veelgi rohkem. Paljud neist lihtsalt ei soovi peale välismaale kolimist enam emakeelt õppida. Õpetajate sõnul on palju kolitud Soome näiteks Pärnust ja Saaremaalt. Hiiumaalt seevastu on nende juurde õppima sattunuid väga vähe.
Vabaduse väljak?
Eesti keele õpetaja Koidu Oja rääkis, et algtõuge tulla õpilastega Eestisse reisile saadi sellest, kui koolis oli juttu Vabaduse väljakust ja sellest, et sinna ehitatakse klaasrist, siis üks Valgast pärit õpilane küsis, et mis Vabaduse väljak ja mis koht see Raekoja plats veel on.
Oja ütles, et kui Eesti lastel on kogu aeg võimalus kodumaal ekskursioonidel käia, siis Soomes elavatel eestlastel mitte. “Taipasin, et lastel pole Soomes elades olnud võimalust Eesti eri paigus käiagi,” tõdes õpetaja.
Nii tegid eesti keele õpetajad valmis virtuaalmängu Retk Eestisse ja esialgu toimusidki ekskursioonid siia selle põhjal. “Retk Eestisse aga kasvas ja nüüdseks oleme väljunud juba selle linnadest ja külastanud rohkemaid paiku.”
Tava koos õpilastega Eestit külastada, on kestnud juba seitse aastat. Esimest korda käidi ühepäevasel ekskursioonil Tallinnas, nüüdseks on nendest kujunenud juba mitmepäevased väljasõidud eri paikadesse. Pikemaks muutusid reisid seetõttu, et lastele meeldivad need väga ja Eestis olles tekkis tunne, et tahaks siin üha kauem olla. Eesti keele õpetaja Mari-Liis Hendriksoni sõnul on noortel alati kurb siit Soome tagasi sõita ja enamus neist plaanib tulevikus kodumaale tagasi kolida. Ka on reisid lapsed kokku liitnud, nad on saanud sõpradeks ja suhtlevad ka kooliväliselt. Ka Hiiumaal meeldis neile väga. Eriti nautisid nad siinset puhast õhku ja loodust.
Koolisüsteemid erinevad
Eesti reisidel on tavaks külastada kohalikke koole. Nii käidi 11. mail Hiiumaa gümnaasiumis, mis jättis Vantaa õpilastele sügava mulje. Oja sõnul meeldis väga kooli arhitektuur ja välimus. Hendrikson lisas, et talle jäid silma motiveerivad kirjakesed seintel. Vantaa õpilaste sõnul olid inimesed koolis väga toredad ja eriti palju kiitvaid sõnu jagus neil koolitoidu kohta.
Vantaa õpilased andsid gümnaasiumis ka ühe tunni, kus tutvustasid oma koolisüsteemi. Eesti ja Soome põhikoolid on üpris sarnased, gümnaasiumid aga hoopis erinevad. Näiteks peab õpilane Soomes ise oma tunniplaani koostama. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb läbida 75 kursust ja süsteemilt sarnaneb see ülikoolile.
“Vastutuse kasvatamine hakkab varem – ise teed plaanid ja mitte õpetajad ei pane hindeid, vaid õpilased,” selgitas Oja.
Erinev on ka see, et õpilane saab valida, kas lõpetab kooli kahe, kolme või nelja aastaga. Soomes on erinev tähendus ka kümnendal klassil. Gümnaasiumisse sissesaamiseks peab olema teatud keskmine hinne, aga kui see põhikooli lõppedes piisav pole, võib minna kümnendasse klassi hindeid parandama.
“Olen aru saanud, et kümnendasse klassi võivad sattuda ka need, kes äsja Eestist tulnud,” täheldas Oja.
Soomes on eesti keele tunnid põhikoolis riiklikus õppekavas tugiõppena, aga gümnaasiumis enam mitte. Põhikoolis õppimine on Soomes tasuta, gümnaasium aga mitte – õpilased peavad ise ostma õpikud ja ka isiklik sülearvuti on kohustuslik. Üks õppeaasta maksab gümnaasiumis hinnanguliselt 2000 eurot.
Eestlane kui elukutse
Oja sõnul on eestlaseks olemine elukutse hoolimata sellest, mis maailma otsas sa parasjagu oled. “Me oleme vaieldamatult rohkem eestlased praegu Soomes olles, kui oleksime seda Eestis olnud,” tõdes ta. Oja tõi näite, et kui neil hakatakse emadepäevaks kaarti meisterdama, siis lapsed küsivad selleks sinist, musta ja valget paberit.
Soome emakeele õpetajate sõnul on kahjuks ka palju Eesti jaoks n-ö surnud hingesid, kes peale võõrsile kolimist enam keelt õppida ei soovi või isegi keelavad lastel seda rääkida.
Eesti keele õpetamist Soomes rahastavad mõlemad riigid. See on ainult Soomes ja Rootsis nii. “Kui soovid mujal riikides keelt õpetada, pead selleks küsima rahastust Eesti haridusministeeriumist,” selgitas Oja.
Multikultuursus rikastab
Hendriksoni sõnul on võimas olla õpetaja Soome koolis, kus on nii rahvusvaheline seltskond. “Kolleege on meil eri rahvustest üle kogu maailma,” märkis ta. “Ma ei oleks Eestis elades ilmselt tundma õppinud elu Iraagis, Somaalias või üldse kõiki kultuure – see ainult rikastab.”
Ta oletas, et Eestis elades poleks ta saanud teha ka neid projekte, mis praegu Soomes: “Sellel on isiksuse arengule suur mõju ja mul on tunne, et ka õpilased puutuvad kokku tohutute võimalustega.”
Hendrikson ütles, et Soome koolides oli tal tunne, et keegi puhub muudkui tuult tiibade alla, kõik plaanid õnnestuvad ja ta näeb aina suuremat osa maailmast: “See tunne on imeline ja me oleme korda saatnud suuri asju.”
Samas kaasneb multikultuursusega ka mõndagi eestlaste jaoks harjumatut. Näiteks ei tähistata Soome koolides jõule, sest paljudes kultuurides pole see kombeks. Pole eriti ka aktuseid, kus peaks pidulikult riidesse panema, sest rõivastus pole oluline ja kultuuridevaheliste põhimõtete tõttu ei saa peredelt nõuda materiaalseid asju.
Rõhku pannakse ka soolisele võrdsusele. Klasse jaotatakse nii, et poisse ja tüdrukuid oleks võrdselt. Isegi ühe kooli nimi muudeti ära, sest see sisaldas sõna “mees”.
“Ma ei saa oma kolleegile öelda, et ole hea mees ja tõsta see raske pakk maast üles, sest see on mingi soorolli rõhutamine,” tõi Oja näite.
