Tuuli Tammla Autor tõdeb, et tänapäevast toidukultuuri on taasiseseisvunud Eestis etnograafiliste välitöödega vähe kaardistatud, Hiiumaa toidukultuuri viimastel aastakümnetel sootuks mitte. “Valminud uurimustöö aluseks olnud välitööd püüavad seda tühimikku veidi täita,” sõnas Siniveer.
Välitööd üheksas peres
Töö autor tegi tänapäeva Hiiumaa kodudes valmistatavate kalatoitude kaardistamiseks sel suvel etnograafilisi välitöid üheksas Hiiumaa peres. Tuttavate kaudu leidis ta peamiselt põlishiidlaste pered, kus kalatoite valmistatakse tavapärasest sagedamini. Kahe vastaja puhul oli tegemist mandrilt Hiiumaale kolinud naisega, kes siiski praegu valmistavad kalatoite oma piirkonna ja mehe päritolupere traditsioone järgides.
Informantide valiku tegemisel lähtus autor põhimõttest, et esindatud oleks Hiiumaa eri piirkonnad ning kindlasti Kõpu ja Sarve poolsaar, kus eeldatavalt ja teadaolevalt on traditsioonilised toidud säilinud suuremas ulatuses tänapäevani.
Kõik vastanud on naised, neist kolm elavad Kõpu, üks Sarve poolsaarel, üks Käinas, kaks Kärdlas, üks Emmaste lähedal ja üks perekond Jausas.
Eeltööna tutvus autor Hiiumaa muuseumis kirjalike materjalidega rannarahva kalatoitudest ning koostas muuseumi teadusdirektori Helgi Põllo näpunäidete abil küsitluslehe.
Intervjuud kokku lepitud, külastas autor vastajaid nende kodudes ning tegi seal ka kalatoitudest fotosid, mis nüüd on leitavad Hiiumaa muuseumi kogudest.
Intervjuude lindistused (kokku 6 tundi) ja transkriptsioonid (94 lehekülge) on üle antud Hiiumaa muuseumile, et neid saaks kasutata ka teistes teadustöödes.
“Kindlasti vajaks aga Hiiumaa toidukultuur ja ka kalatoitude valmistamine mahukamat uurimistööd, mille praktilist kasutust leidva väljundina saaks seejärel välja anda Hiiumaa (kalatoitude) retseptiraamatu,” soovitab Liina Siniveer.
Uurimustöö käsitleb kala hankimist, töötlemist, valmistamist jms. Autor tõdeb, et Lääne-Eesti ja saarte kodudes süüakse ja valmistatakse veel palju kalatoite ning säilinud on traditsioonilised retseptid ja säilitusviisid, kuid samas on tänapäevase tiheda suhtluse ja erinevate koolituste abil levinud ka uusi meetodeid.
Põnevaid kilde uurimistööst
Ühel vastajal on soomuste paremaks eemaldamiseks nipp, et roogitud kala sisse surutakse puupulk, mis hoiab kala jäiga ja on lihtsam soomust maha võtta. Teine vastaja rääkis, et keegi pidi säinastel soomuseid maha võtma survepesuriga.
Üks vastaja rääkis soomlaste käest saadud moodusest, et soolata kala külmkapis ajalehepaberi sees. Siis ei jää kala liiga vesine.
Üks vastaja õpetab, kuidas teha kiisamarjast maitsvat suupistet, mis lõhemarjale millegagi alla ei jää.
Mitu vastajat rääkisid, kuidas kasutada toiduks kalapäid. Kui tavalisem on, et kalapeadest keedetakse supipuljongit, siis mõned vastajad söövad kalapäid ka niisama keedetult, hautatult või suitsutatult. Näiteks Kõpu küla Sepa talu perenaine õpetas, kuidas hautada lestapäid ahjus koorekastmes sibulaga.
Üks vastaja andis küsitlejale kaasa materjalid, mille ta oli üles kirjutanud oma vanaema mälestuste põhjal 2011. aastal: “Kalapüügi lugu 73 aastat tagasi”.
Uurimus valmis koostöös Hiiumaa turismiliiduga ja peagi saab seda lugeda liidu kodulehel.
Välitöid ja mahuka uurimistöö kirjutamist rahastas kultuuriministeerium programmist “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond”.
